Takistussõitja Margit Mägi Eesti hobuinimestele pikka tutvustamist ei vaja. Ta on nii ratsastaja ja võistlussportlane kui ka hinnatud treener. Küsisin Margitilt mõned küsimused, et teada saada, milline on tema kujunemislugu ja ka treeningfilosoofia.
Millal ja kus oli Sinu esimene kokkupuude hobustega?
Läksime koos sõbrannaga 1989. aastal Tondi ratsaspordibaasi küsima, kas me saame ratsutama tulla. Sirje Argus vastas, et kohad on täis ja tulge järgmine aasta jälle. 1990. aasta sügisel läksin üksi uuesti küsima ja mind võeti vastu.
Kuidas sai hobustest ja ratsutamisest Sinu töö?
Samal aastal, kui mina läksin Tondile ratsutama, siis sai valmis uus ja uhke Veskimetsa Ratsabaas. Igal aastal valiti Tondilt välja õpilasi, kes pääsesid Veskimetsa Ratsabaasi riiklikult toetatud sportgruppi treenima. Mind valiti sinna aastal 1992. Lisaks sain sinna oma esimese töökoha tallimehena ning paar aastat hiljem võeti mind tööle ratsastajana ning hakkasin rohkem sporti tegema.
Milline on Sinu praegune igapäevaelu?
Asun hobustega Ruila tallis ning ratsastan hobuseid ja annan trenne. Hobuseid on vastavalt hooajale – talvel vähem, kevadel rohkem. Põhihobuseid on neli ning noori veel kolm tulekul. Pigem olen ikkagi ratsastamisele keskendunud, aga on ka mõned õpilased Ruilas. Vahel käin ka mujal tallides kliinikuid andmas.
Oled elanud ka välismaal. Kus ja kui kaua olid? Milliste mõtetega lahkusid Eestist ja mis ajendas tagasi Eestisse tulema?
Olen välismaal treenimas käinud mitmel korral. Viimane kord lahkusin Eestist Hollandisse mõttega, et minu areng on seisma jäänud ning soovin ennast täiendada. Minnes teadsin, et tulen kindlasti ka tagasi.
Hollandis olin kaks aastat, millest suurema osa ajast töötasin ja treenisin Peter Geerinku tallis. Lisaks ühes teises lähedal asuvas tallis oli minu treenida mõned erahobused. Sain väga palju kogemusi ja uusi teadmisi. Tagasi tulin värskete ideede ja motivatsiooniga edasi liikuda.
Milline on olnud sinu kujunemislugu selleks ratsutajaks ja treeneriks, kes oled täna?
Ma arvan, et minu kujunemisel ratsastajaks ja treeneriks mängib suurt rolli armastus loomade vastu. Ma ei suuda hobuseid võtta lihtsalt töövahendina. Minu jaoks on nad elusolendid, kes vajavad hoolt ja austust. Ratsastaja ja treenerina töötades sean esikohale hobuse tervise ja heaolu. Minu moto on, et ma ei sunni hobuseid, vaid suunan neid tahtma ise teha.
Aastate jooksul olen aru saanud, et noore hobuse tervisega arvestav treening on küll aeganõudev, aga tasub ennast ära. Vaikselt ülesse ehitatud hobune on vastupidavam ja tervem, kiiresti treenitud hobuse puhul on vigastused lihtsamad tulema.
Varases nooruses pidasin sportlikku tulemust kõige tähtsamaks, nüüd on selle kõrval hobuse areng ja sujuv koostöö märksa tähtsamaks saanud.
Kes on olnud olulisemad hobused ja inimesed sinu teekonnal?
Minu arengu ja kasvamise teekonnal on suurt rolli mänginud Pille Elson, kes treenis mind minu teismeliseeas. Pille oli (ja on siiani) mulle suureks eeskujuks nii sportlike saavutuste osas kui ka igapäevases hobustega toimetamises. Tema õpetas mind hobustesse hästi suhtuma, arendas minus töökust ning soovi pidevalt areneda. Lisaks oli mul võimalus võistelda ühe Pille võistlushobusega Organ – see schoolmaster andis mulle suurepärase kogemuse!
Ratsastuse vundamenti aitas ehitada Alla Gladõševa, tema käe all tegin 4 aastat koolisõitu. Oma kahekümnendate eluaastate alguses võistlesin koolisõidus kuni seeniorite meistrivõistlusteni välja. Minu võistlusratsu oli suhteliselt noor täkk Vopros, kellega koos arenedes ja Alla juhendamisel jõudsime üsna kaugele. Sealt saadud teadmised teenivad mind tänapäevani.
Tähtsaid inimesi ja hobuseid on minu teel olnud palju. Säravamad hobused minu elus on olnud Vega, Carpe Diem, Imperija, Rising Sun ja Artas, aga ka Sandman, Hugh Grant, Careiro ja Belle Charmante.
Milliste omaduste ja millise suhtumisega õpilasele on hea treeneriks olla?
Õpilased, kes on motiveeritud ja seeläbi motiveerivad ka treenerit.
Missuguste hobustega töötamist naudid kõige enam?
Keeruliste hobustega või kelles on miskit erilist peidus.
Mis ja kes sind inspireerib? Kuidas tegeled enesearenguga?
Inspireerib hobune ise ja hobusega toimuv areng. Arenemiseks vaatan ja kuulan erinevaid treenereid ja ratsutajaid.
Milline on sinu hoolealuste keskmine nädalane treeningkava?
Ehitan oma treeningplaani üles nii, et iga nädalapäeva treening erineb teisest, aga nädala vaates on treening korduv. Oluline on pakkuda hobusele vaheldust ja samas treenida süstemaatiliselt.
Lähtun iga hobuse puhul tema arengu vajadustest. Minu treeningus on olulisel kohal ratsastus, latitöö ehk võimlemine ja hüppamine. Suvel lisandub sinna maastikul ja murul ratsutamine.
NB! Margiti tegemistel saab silma peal hoida ka tema küllaltki värskel Instagrami kontol, vaata SIIT.