FEI Sports Forum (SF) on aastatega kujunenud ratsaspordi juhtide, mänedžeride, ametnike ja teiste hobustega vahetult seotud inimeste kohtumispaigaks. Käesoleval aastal kogunes Šveitsi linna Lausanne’ 26-27. märtsini ca 250 osalejat 50-st riigist, kellel oli võimalus kuulata erinevate esinejate ettekandeid, osaleda avatud vestlusringides ja tõstatada oma küsimusi. Eesti Ratsaspordi Liitu esindas FEI Sports Forumil peasekretär Siim Nõmmoja.
Peamine märksõna foorumi esimeses osas oli noortesport. Palju erinevaid ratsaspordiga seotud teemasid käsitleti läbi noortespordi prisma ja noorte endi poolt. Noorte Olümpia teemal jäi kõlama mõte, et meie muutuvas maailmas on oluline teada, mis kõnetab noori, mis alad neile meeldivad ja sobivad. Seni on siinjuures otsustajateks peamiselt vanema põlvkonna inimesed, aga kas me ikka teame, kuidas noori spordi juurde tuua? Märkimist väärib mõte, et „me ei mängi enam mitte sellepärast, et oleme vanad vaid me vananeme, sest enam ei mängi“.
Vestlusringidest koorus välja ka dilemma kuidas siduda spordi põhiväärtusi ja saavutustele suunatud tegevusi tänapäeval üha enam levivate nuti- ja meelelahutuse suunaga. Samas oli üllatav, kui küsiti vestlusringis olevatelt noortelt, mida nad arvavad ratsaspordi klassikalisest riietusest, siis kõik olid nõus, et korrektne riietus ja traditsioonid on need, mida peab hoidma ja mis eristab meie sporti teistest aladest.
Sportlaste heaolu käsitlevas paneelis räägiti antidopingust, sportlaste ravimitest ja taastusravimitest. Samuti on ratsaspordis oluline ära tunda ka põrutustest tingitud tervisekahjusid, mis tihti jäävad sportlasel endal ja treeneril märkamata. Kanada näitel saadakse kõige rohkem põrutusi takistussõidus, tasemel 110 cm. Kahjuks jääb enamus vigastusi väljaspoole alaliidu nägemispiire ja need toimuvad kodus treeningutel või madalama tasemega võistlustel. Seega on sportlaste kaitsmisel oluline roll treeneritel. Igal pool jäi kõlama mõte, et vastutus keelatud ainete kasutamise osas on eeskätt sportlasel ja tema tasutajõududel ning kuna ratsasport on osa olümpialiikumisest, siis dopinguproove võetakse ratsutajatelt võrdselt teiste alade atleetidega. Kindlasti ei maksa arvata, et keelatud ainete kasutamise kontroll puudutab meie spordis ainult hobuseid.
Kolmevõistluse riskihaldamise teema kõige olulisemaks märksõnaks oli mõõdikud. Kuidas mõõta riske ja kukkumisi. Tänaseks võib öelda, et FEI võistluste ja startide arv kolmevõistluses on pidevalt tõusnud, samas kui vigastused kukkumisel hobuselt ja hobusega langevad. Järelikult hakkavad riskihaldamise ettevõtmised vilja kandma.Tulevikus on plaan hakata ka vigastusi omakorda klassifitseerima (sportlane/hobune vajas arstiabi, viidi haiglasse, jne).
FEI ametnikke käsitlevas vestlusringis sai selgeks, et FEI on siinjuures suurte muutuste lävel. Plaanis on seada FEI-s sisse FEI peaametniku (Head of FEI Officials) ametikoht, kes hakkaks koordineerima kogu ametnikke puudutavat suhtlust ja arendustegevust. Samas jääb veidi arusaamatuks, kuidas aitab karmimate reeglite kehtestamine kaasa väiksemate riikide ja alaliitude ametnike arengule. Jääb üle ainult oodata, mis projektiga FEI enne 2019.a. välja tuleb.
Lausanne’ koosoleku kuluaarides oli võimalik kohtuda ka FEI Solidarity ja IT-osakonna inimestega ning arutada erinevaid teemasid, näha vanu tuttavaid ja sõlmida uusi tutvusi.
Kes soovib detailsemat ülevaadet lõppenud üritusest võib külastada FEI kodulehte, kus kõiki ettekandeid saab ka video vahendusel järgi vaadata.