Läinud nädalavahetusel aset leidnud Narva GP lõi publikurekordeid, võistlust jälgisid pealtvaatajad nii Narvas, kui Ivangorodis, esmakordselt Eestis organiseerisid korraldajad Ruudo Vatseli eestvedamisel võistluse otseülekande Internetis. Tegime Ruudoga pikemalt juttu, et teada saada, millised on tema muljed.
Kuidas sündis mõte korraldada võistlus just nimelt Narvas?
Mõte tuli sellest, et mu vana sõber Jaanus Mikk töötab AS Kreenholmi Kinnisvara juhatajana. Tema hakkaski mulle läinud aastal peale käima, et kas Narvas saaks võistlust korraldada. Veenis järjest, et tule ja vaata, kas see plats sobib ratsavõistluse korraldamiseks. Lõpuks andsin tema jutule järele, käisin selle aasta aprilli kuus platsi vaatamas ja teadsin kohe, et välja pakutud koht on õige.
Kuidas leidsite võistlusele toetajaid, näiteks Narva linnavalitsus, teised Ida – Virumaal tegutsevad ettevõtted?
Juba samal päeval, kui olime tulevase võistlusplatsi üle vaadanud, läksime Narva linnavalitsusse. Rääkisime seal oma plaanid ära, nemad omakorda olid kahe käega nõus. Alguses arvati linnavalitsuses, et saavad ka rahaliselt toetada, hiljem selgus, et rahaliselt nad meid siiski aidata ei saa, aga aidati teisiti.
Võistluse korraldamisel oli suureks abiks Eesti Ratsaspordi Liit ja finantsiliselt aitas õla alla panna Heiti Hääl, sponsoreid ja abistajaid oli teisigi. Siinkohal tahaksingi kõiki toetajaid veelkord tänada. Üldiselt, kuigi praegu veel ei oska täpseid numbreid nimetada, tulime ots-otsaga enam-vähem ilusasti kokku.
Kuidas võeti Narvas ratsavõistlus vastu?
Narva linnavalitsuse hinnangul käis võistlust päeva jooksul vaatamas ligikaudu kümme tuhat inimest. Päeva tipphetkel loeti aga platsil kokku ligikaudu viis tuhat inimest. Mõnevõrra naljakalt mõjusid pealtvaatajad idapiiri tagant, kes Ivangorodi müüridelt binoklitega üritust jälgisid.
Publiku vastuvõtt oli väga soe. Eriti, kui arvestada, et enamus pealtvaatajaid olid vene rahvusest, siis võib tegelikult vist igaüks ette kujutada, kuidas inimesed võistlusele temperamentselt kaasa elasid. Vahetud emotsioonid olid väga soojad.
Kümme tuhat inimest – see on ju omalaadne rekord. Kuid kas vahepeal tekkis selline tunne, et nüüd enam hakkama ei saa, käed lihtsalt vajuvad rüppe?
Nojah, ühe päeva publiku rekord püstitati Narva GP-l kindlasti. Tegelikult võib pealtvaatajate arvu võrrelda isegi Saku Suurhallis aset leidvate võistlustega.
Aga käegalöömise tunnet küll ei tekkinud, kuigi nii mõnigi kord kerkis üles selliseid takistusi, mida varem isegi oodata ei oleks osanud. Näiteks kulus palju aega teerulli leidmiseks ja kohale toimetamiseks, kuid õnneks leiti vajalik aparaat siiski Narva linnavalitsuse abiga.
Miks tegelete üldse ratsavõistluste korraldamisega?
Ise olen ratsaspordiga seotud alates kümnendast eluaastast, kui isa mind käekõrval Tartus ratsatrenni viis. Eks ma sellest ajast selle pisiku külge sain. Võistlused ja ka nende korraldamine pakub mulle rohkelt positiivseid emotsioone. Arvan, et eks ma seda positiivsust taga ajangi.
Kas võistlejaid oli raske Narva saada?
Kui samal ajal ei oleks Eestis olnud mitmeid nö. konkureerivaid võistlusi, siis oleks see olnud kergem, kuid need, kes tulid, olid küll kohe alguses heameelega nõus. Pigem oli raskusi külalistega Lätist. Neid vist hirmutas suur vahemaa. Kokku oli meil suurusjärgus 60 – 70. starti.
Aga kuidas saite kokku platsimeeskonna, kuidas kaastöötajad Narva sõitmisesse suhtusid?
Tegelikult ei olnud sellega üldse probleeme, vähemalt minule jäi küll mulje, et kõik olid meeleldi nõus tulema; tagasisidegi on olnud selline, et inimesed jäid võistlusega rahule.
Mis tunne ennast võistluse lõppedes valdas?
Oi, hea tunne oli. Sai tehtud! Kõik olid õnnelikud. Tahaksin loota, et Narvaski sai mõni inimene ratsutamispisiku sisse. Praegu peaks vist Narvale lähim tall asuma linnast umbes 15 kilomeetri kaugusel. Mine, tea, ehk tekib mõni juurdegi, äkki võtab mõni seda asja vedada.
Kas tuleval aastal on oodata uut võistlust Narvas?
Tahaks küll loota. Aga eks kõik sõltub paljudest asjaoludest, näiteks kasvõi sellest, kuidas kulgevad kohalikud valimised. Samas rääkisid sportlased, et nemad oleksid huvitatud juba kahe-päevasest võistlusest.
Igatahes Narva linnavalitsuse esindajad lubasid võistluse lõppedes publikule, et järgmisel aastal leiab võistlus kindlasti aset.
Räägiksite mõne sõnaga ka pisut endast?
Mis ma endast ikka oskan rääkida? Askeldan Jüri tallis, seal käib trennis umbes kakskümmend inimest. Tõsi, kummalisel kombel käivad treeningutel peaasjalikult Tallinna inimesed. Tegelikult võiks noori, ja eelkõige kohalikke noori trennis rohkemgi käia.
Kas suur koll “MASU” on mõjutanud Teie arvates ka kuidagi ratsasporti ja hobustega seonduvat üldse?
Arvan küll. Kui inimesed kärbivad kulutusi, siis eelkõige tehakse seda harrastuste arvelt. Arvan ka, et Tallinnas oleks Narva mõõtu üritust olnud tunduvalt raskem korraldada, sest sponsorite leidmine on raskem.
Mida arvate Eesti hobusekasvatuse hetkeolukorrast, milliseid vajakajäämisi Teie näete?
Eesti hobusekasvatajad võiksid rohkem tähelepanu pöörata märade perekondade tähtsusele. Arvan, et märade tähtsus on 60-40% märade kasuks. Sa ju võid tuua mõne supertäku spermat, kuid kui mära on keskpärane, on ka tulemus keskpärane. Paraku …
Samuti võiks, ja mitte ainult ei võiks, vaid peaks meil olema rohkem häid veterinaare. Ärgu keegi tundku ennast solvatuna, kuid head hobuste veterinaarid võib täna Eestis ühe käe sõrmedel kokku lugeda. Kindlasti oleks rohkem tarvis ka seppasid, sest praegune olukord, kus nende juurde on näiteks Tallinna piirkonnas järjekord, pole normaalne.
Ja muidugi tuleb spordiala propageerimiseks teha rohkem tööd noortega. See on kõige tähtsam.