Viimasel ajal on palju räägitud ratsutamise turvalisusest. On propageeritud turvavesti ja -kiivri kasutamist ning koolitatud ratsanikke õigesti kukkuma. Hea meel on tõdeda, et FEI andmetel on õnnetuste arv kolmevõistluses (mida peetakse ratsutamise ohtlikuimaks alaks) aasta-aastalt vähenenud.
FEI kolmevõistluse riskihindamise tegevuskava
FEI kolmevõistluse Riskihindamise Tegevuskava, millele pandi algus jaanuaris 2010, on täitmas oma eesmärki. Uuringud näitavad, et õnnetuste protsent kolmevõistluse krossisõidus on langenud.
FEI iga-aastasel rahvusvahelisel turvalisuse (NSO) seminaril Londonis 29-30. jaanuaril avaldati 2010. aasta statistika kolmevõistluse õnnetuste kohta. Selle kohaselt kasvab rahvusvaheliste ürituste ja osalejate arv, samas õnnetusjuhtumite arv jätkuvalt väheneb.
Alates 2005ndast aastast on õnnetuste määr krossil pidevalt langenud. Kui ennem juhtus iga 17 startija kohta üks õnnetus krossil, siis 2009-2010. aastal juhtus üks õnnetus iga 19 võistleja kohta. 2009. aastal oli 778 kukkumist 14206 võistleja kohta (esinemis sagedus 5,48%). 2010 oli see näitaja 767 õnnetust 15518 startija kohta (4,94%). Samas kui rahvusvaheliste ürituste arv on kasvanud 318 võistlusest aastal 2004 479 võistluseni aastal 2010.
Foto: http://hmen.ee/
FEI Kolmevõistluse Komitee esimees Giuseppe Della Chiesa (ITA) kommenteeris, et visioon Riskihindamise tegevuskavas oli õige ja süsteemide kehtestamise osas liigutakse õiges suunas. FEI statistika näitab ka kindlat tempot, mille suunas sport kogu maailmas liigub, ning asjaolu, et ametnikud ja võistlejad töötavad koos hästi.
"Muidugi me oleme õnnelikud, et kolmevõistluse kogukond on kasvanud, kuid me peame tagama selle, et ka võistlejate, kes hakkavad selle sportdalaga tegelema, ettevalmistus oleks korralik ja nad oleks valmis igal alal. Meie eesmärgiks on, et võistlejad ei võtaks ebavajalikke riske, kuid paratamatult on sport seotud riskidega."
"1* tasemel on õnnetuste ja kukkumiste arv (240 õnnetust 2010. aastal) endiselt murettekitav, nagu ka meetod andmete kogumisel. Me oleme pidevalt püüdnud leida võimalusi, kuidas juhendada ametnikke ja ratsanikke, et ühtlustada andmete kogumist kogu maailmas," lisas Chiesa.
NSO koosolekul arutleti ka uute eeskirjade rakendamist, mis lihtsustaksid nõudeid meditsiinikaartidele ja rahvuslikku CCI1* kvalifikatsioonisüsteemi. Peamine eesmärk sellel aastal on koostada DVD, mis aitaks kõiki, kes on seotud selle spordialaga (ratsanikud, hobuse omanikud, korralduskomitee, rahvuslikud ametkonnad ja ametnikud) ja jagavad ühist nägemust krossisõidus kooskõlas FEI kolmevõistluse riskihindamise poliitikaga.
Toimetaja märkused:
Kolmevõistlus kujutab endast põnevust ja väljakutseid kõigis erinevates ratsaspordialades koos aktsepteeritava riskitasemega.
Me peame pingutama selle nimel, et tagada hobuste ja sportlaste treenitus igal tasemel ning mitte võtta suuremaid riske kui nõuab võistluste olemus.
2010. a. riskihindamise põhjal pandi paika mitmed uued FEI reeglid, sealhulgas karistused ohtliku ratsutamise ja kergesti purunevate takistuste või seadmete eest. Eeskirjad ohtliku ratsutamise ja hobuse piinamise (kuritarvitamise) eest on parema selguse huvides eraldatud. 2010. a. kolmevõistluse reeglite muudatustega saab tutvuda FEI kodulehel www.fei.org.
2009. a. FEI kolmevõistluse statistika aruande leiab samuti külastades lehekülge www.fei.org. Täielik 2010. aasta statistika avaldatakse järgmisel kuul, kui andmed on valideeritud.
Tekst refereeritud ja tõlgitud aadressilt:
Õnnetustest ja turvalisusest Eesti kolmevõistluses
Eesti Ratsaspordi Liidu peasekretär Siim Nõmmoja selgitas lahkesti ka Eesti kolmevõistluse õnnetuste statistika kogumist ja selle vajadust. Ratsasliidu arvates on statistika kogumine väga vajalik ja võimaluste piires püüab ratsaliit ka sellega tegeleda´.
Andres Udeküll Kurtna Karikal 2006. Foto: http://hmen.ee/
Ratsaliit kasutab statistika kogumiseks juba mitu aastat peakohtuniku raportit, http://www.ratsaliit.ee/est/g17s2647, mis on vastava FEI raporti analoog. Alates 2011. aastast on raportis vajalik eraldi ära näidata KÕIK kukkumised kolmevõistluses.
Eesti kontekstis ei saa veel rääkida õnnetuste arvu kasvamisest või kahanemisest, kuna kahjuks puudub Eestis hetkel vastav analüüs,. Seega ei tea me praegu, kas ka Eestis kolmevõistluste õnnetuste arv vähenenud on.
Selleks aga, et kolmevõistlus oleks turvaline, tehakse samuti kõik võimalik. Alates 2011. aastast on kolmevõistluses osalemiseks alaealistel kohustuslik lapsevanema nõusolek (http://www.ratsaliit.ee/est/g17s2651). Lisaks karistatakse ka Eestis ratsanikku ohtliku ratsutamise eest. Siiani pole kedagi ohtliku sõidu eest veel karistatud, küll on aga juhitud mõne sportlase tähelepanu antud asjaolule.
Loodetavasti näitab ka Eesti kolmevõistluse õnnetuste arv pärast pingutusi turvalisuse tõstmiseks langevat dendentsi.