14. juunil tähistas oma 75aastast juubelit legendaarne sportlane ja treener Tõnu Rähn, kes sõitis eile oma Ruila kodutallist peole tallirahva poolt organiseeritud valge kaarikuga.
Tõnu Rähn ei vaja ratsamaailmas pikalt tutvustamist. Teda on jätkunud igale poole, kogemusi on tal pea igalt ratsaspordialalt, eriti muidugi takistussõidust ja kolmevõistluselt, aga ka koolisõidust ning rakendispordist. Ta on tegutsenud ka kohtunikuna ning loomulikult treenerina, kellena jätkab jõudsalt veel tänagi. Nagu paljude teiste tippsõitjate puhul, on Tõnu Rähna enda treeneriteks olnud Maie Saarik-Kelle ja Mihhail Fadejev, aga ka Enn Vohli, ning päris esimese treenerina onu Viktor Sepp Jõelähtmest. Tema tuntumatest õpilastest saab esile tuua näiteks Rein Pilli ja Pille Elsonit.
Viis aastat tagasi kirjutas Raigo Kollom juubilarist ajakirjas Oma Hobu nii: „Ta ei ole kunagi staar ja esinumber olnud, oma saavutused on ta isegi maha vaikinud. Mõnda ratsanikku mäletatakse ainult erilise hobuse pärast, paljusid hobuseid ainult tänu ratsanikule. Neid hobuseid, keda Tõnu Rähn on viinud mäletamist väärt hobuste hulka, on tõesti palju.“
Kuid meie võime mõned Tõnu saavutused siiski välja tuua. Rähn kuulus Eesti koondisesse ülipika perioodi vältel – 1959–96, NL-i koondisse 1978–80. Võitis NL MV-l hõbemedali 1959, samal aastal pälvis NL-i rahvaste spartakiaadil noorhobuste kolmevõistluses 3. koha. 1978 võitis NL-i MV-l võistkondliku 1. koha, 1984 NL MV-l võistkondliku hõbemedali kahevoorulises kõrgemas klassis ja individuaalse 5.koha, 1980 NL-i MV-l Jõu meeskonnas 3. koha, individuaalselt aga 5. koha, 1983 tuli Balti matšil Niitväljal 150 cm parkuuris võitjaks ja ka neljandale kohale, 1988 NL MV-l 150 cm sõidus teiseks, üldarvestuses võistkondlikult kolmandaks. Oli MK etappidel võidukas Eesti meeskonnas 1992, 1993 ja 1994. Võitis Eesti MV-l ajavahemikul 1958–96 16 kulda, 23 hõbedat ja 20 pronksi. Oma viimase võistluse takistussõidus tegi Tõnu 2000. a ja jõudis ta Ruila Indoor Cup 130 cm parkuuris Dividendiga ümberhüpetele Klettenbergi ja Palladiumi vastu ning jäi seal teiseks.
Täna võib Tõnut kohata mitmesugustel võistlustel, kus ta oma noori õpilasi jätkuvalt juhendab. Talle on südamelähedane ka rakendisport, millega tegeles aktiivselt just pärast takistussõidukarjääri lõpetamist. Võibolla just seetõttu organiseeriti talle eilsel pidupäeval kahe valge hobusega kaarik, mis juubilari ja tema külalised uhkelt peopaika transportis.
Palju õnne, Tõnu!