Pallase koolisõiduvõistlusest

Lisette Kivro ja Evento D. Foto: Jekaterina Belova.

Mul paluti kirjutada nädalavahetusel toimunud Pallase võistlusest. Aga selle asemel, et rääkida, kellel hästi ja kellel halvasti läks, vaatleks seda võistlust veidi teisest vaatenurgast. See koolisõiduhooaeg on veidi kummaline, kuna võistlusi nagu oleks, aga tase oli seinast seina. Oli hästi õnnestunud sõite, kuid osad Pallasele kogunenud võistlejatest oli nagu üle hulga aja esimest korda platsile sattunud.

Milles siis asi?

Varsti on meistrikad tulemas ning antud võistlus oligi eelkõige mõeldud suvise tiitlivõistluse skeemide harjutamiseks. Kuna platse vaid üks, siis igaks juhuks panime startide arvule piirangu, sest päev pole kummist ning liiga pikk võistlus on kõikidele raske. Keegi ei taha startida kell 7 hommikul või kell 10 õhtul. Aga pika päeva juures keegi seda ju tegema peab.

Nii juhtuski ilmselge Eesti rekord kiirregistreerimises. Kohad said täis vähem kui 24 tunniga ning ootelehtki täitus koheselt. Seekord ei saanudki koolisõitjad ellu viia kaunist traditsiooni, et võistlustele registreerida tuleb seitse minutit enne ülesandmiste viimase päeva keskööd.

See ajas muidugi paljud kohe tagajalgadele. Miks nii palju klasse, aga nii vähe võistlejaid? Klasse oli palju, kuna tahtsime anda võimaluse meistrikate skeeme harjutada. Kui oleksime mõned skeemid välja jätnud, oleks tekkinud küsimus, miks just minu skeemi ei pakuta, kõik teised ju saavad harjutada.

Tormijooks

Kuna meil ju võistlused toimuvad ja koroonat enam ei ole – millest selline tormijooks? Hooaja võistlusi vaadates selgub, et sellel hooajal toimunud 10 rahvuslikust koolisõiduvõistlusest pooltel pakuti klasse kuni M-ni ning ainult ühel võistlusel R klassini. Tegelikult on see isegi hästi, sest paljud võistluste korraldajad keskenduvad vaid ST-ABC ning A-L tasemele. Keegi ju nagunii “meie piirkonnas” raskemaid klasse sõitma ei tule. Ilmselt on Virumaa nüüd Eesti kõrgtasemel koolisõidu keskus, sest Pallasel oli M klass üks suurematest klassidest ning kohale tuldi nii Harjumaalt kui Tartust.

Maria Mägi ja Ashwan. Foto: Jekaterina Belova.

Ma ise arvan, et kõik on tegelikult kokkuleppe küsimus. Kui tahad sõita mingit klassi, mida sinu kohalikul võistlusel ei pakuta, siis räägi korraldajaga. Olgu see klass siis 6-aastaste noorhobuste skeem, LK10 kür või Inter A. Ja räägi ka teiste sõitjatega – ehk sa polegi ainus, kellel selleks huvi on! Ka korraldajad ju pakuvad klasse ju mitte endale, aga võistlejatele ning saavad uurida, kes mis tasemest huvitatud oleks ja ise võimalusi välja pakkuda.

Eks kõrgemate klasside jaoks on vajalikud ka kõrgema kategooria kohtunikud. Aga see on ju samuti kokkuleppe küsimus. Kui võistlust aegsasti ette valmistada, siis on võimalik leida ka kohtunikke. Meil on olemas Eesti koolisõidu Facebooki grupp, kus saab  asju arutada, ettepanekuid teha, infot koguda, oma võistlust reklaamida jne – ning seda täitsa tasuta.

Veel üks erikategooria on need võistlejad, kes end viimasel hetkel maha võtavad või lihtsalt kohale ei ilmu. Alati on ju selleks põhjuseid, aga korraldaja on oma kulutused teinud ja teile stardiaja reserveerinud. Vähemalt Pallase võistlusel jäid seetõttu mõned inimesed ukse taha, kes oleksid võinud kenasti päeva sisse mahtuda. Meil võiks olla süsteem, et üles andes tuleb maksta registreerimismaks, mis võiks olla näiteks pool stardimaksust ja siis kohapeal saaks tasuda ülejäänud osa. See nõuaks muidugi eraldi IT-arendust, et hästi ja mugavalt toimida, aga tegelikult, austusest korraldaja vastu, võiks sellistelt viimase minuti alt-ära-hüppajatelt siiski stardimaksu sisse nõuda. Legaalset alust sellele tekitada pole lihtne, aga see võiks toimida n-ö hea tahte printsiibil.

Need siin on nüüd minu mõtted. Huvitav oleks kuulda ka arvamusi teistest vaatenurkadest. Sport on oma olemuselt dünaamiline kooslus. Seda ei saa edasi arendada laua taga istudes, see on meie kõigi ühine rõõm ja mure. Tore on käia võistlustel, kuid võistluste korraldajad on need, kes selleks võimaluse loovad. Sügav kummardus neile selle eest. Ma usun, et iga koolisõitja võiks vähemalt korra elus võistluse korraldamist proovida. Kriitikat teha on väga lihtne, aga konstruktiivsed ideed on need, mis meid edasi viivad. Andke teada, mida arvate!

Kel huvi Pallase võistluse tulemuste kohta, siis need on leitavad SIIT.