Käisime koos Kersti Taelaga Soome Ratsaliidu korraldatud parakoolisõidukohtunike koolitusel ennast sellel alal harimas ja oleme väga rahul, et seda tegime. See oli igati silmiavav kogemus.

Mis on parakoolisõit?

Parakoolisõit on väga võimas ala ja on imeline näha, millised on inimeste võimed ja kui loominguliselt saab läheneda hobuste treenimisse. Parakoolisõit eeldab sportlase jaoks eelkõige suurt tahet, eneseületamist ning ka rohkem abilisi ehk suuremat tiimi ja kordades rohkem asjaajamist.

Parakoolisõitjad on jagatud nende puuete iseloomu järgi 5 astmesse (grade). Kõigepealt on vaja klassifikatsiooni, ehk spetsiaalse klassifitseerija otsust millisesse astmesse (grade) keegi kuulub, mõnel juhul ka vajalike abivahendite heaks kiitmist. Igale astmele on FEI poolt kinnitatud vastavad skeemid. Näiteks I ehk kõige raskema puudega sportlased näitavad skeemis ainult sammu. II astmel lisandub ka veidi traavi. III astme sammu-traavi skeem on juba veidi keerukamate pöörete ning väiksemate voltidega. IV aste sisaldab töögaloppi ning jalavahetusi läbi traavi ning V astme skeem on juba põhimõtteliselt M tase külgliikumistega traavis ja galopis, kuid jalavahetused on siiski veel läbi sammu.

Mida eeldab parakoolisõit hobuselt, treenerilt ja võistluste korraldajalt?

Omaette teema on hobune, kes parakoolisõitu sobib. Eelkõige peavad hobusel olema kolm korrektset allüüri, pehme suu ning hea iseloom ja tervis. Parakoolisõiduhobune peaks olla kannatlik ja rahulik, kuid samas ei tohi ta olla laisk. Samuti peaks tal olema piisav treenituse tase. Parakoolisõit võiks olla näiteks nö teine karjäär sporthobustele, kes mingil põhjusel enam suures spordis ei võistle. On ka hobuseid, kellele käivad raskemad koondatud harjutused üle jõu, kuid kes meelsasti on nõus sammu-traavi skeemides võistlema. Peab meeles pidama, et ka hobused kes võistlustel ainult sammu käivad, treenitakse igapäevaselt ka traavis ja galopis, loomulikult vastavalt iga hobuse vajadustele. Tipphobused parakoolisõidus on tänapäeval väga kõrge kvaliteediga ning atleetlikud.

Parasportlase treener peab teadma kuidas tuleks hobust treenida vastavalt konkreetse sportlase vajadustele ja olla loominguline kuidas nii hobuse kui ka inimese koostöö kõige paremini sujuks.

Parakoolisõidu kohtuniku töö ei erine väga palju tavakohtuniku omast. Tema ülesanne on jälgida ning anda hinnang sportlase võimele hobust positiivselt mõjutada ning sooritada kõik harjutused kergelt ja veatult. Ka sportlased, kellel endal on väga raske hoida tasakaalu, on võimelised juhtima hobust sama sujuvalt kui meie tavasportlased.

Parakoolisõidu korrapidajatelt nõutakse rohkem spetsialiseerumist. Kuna ratsanikel on lubatud kasutada erinevaid abivahendeid, osad on nn. standardsed (erinevad abirihmad, magnetitega jalused, stekk jne) või mõnel juhul abivarustust mis on kohandatud isiklikult nende jaoks. Samuti on osades astmetes lubatud treeneril soojendada hobust, kuid seda ainult kuni 30min ja 15min enne starti peab selga minema võistleja ise.

Võistluste korraldamisel on vaja samuti teatud tingimusi mis lähtuvad eelkõige ohutusest ning kõik vajalik peavad olema ligipääsetav ratastooliga, s.h. vastav koht kust saab turvaliselt hobuse selga minna. Samuti tuleb määrata eelnevalt kindlaks hobuste ja võistlejate liikumise teed, jne, jne.

Mida sai koolitusel näha?

Koolitusel nägime videoid nii vigadest kui õnnestumistest erinevate harjutuste juures, niisamuti ka maailma parimate parasportlaste võistlussooritustest. Osad sõidud olid lausa hämmastavad, näidates, et parakoolisõit on väga kaunis ning konkurentsivõimeline spordiala.

Samuti saime jälgida ka Soome parakoolisõitjate võistlussooritusi koos koolitaja kommentaaridega.

Koolitajateks oli Marco Orsini Saksamaalt ning Marjukka Manninen Soomest. Marco Orsini on kõrgelt hinnatud FEI 5* parakoolisõidukohtunik ning muuhulgas ka peakohtunik Tokyo paraolümpiamängudel. Marjukka Manninen on Soome FEI 4* parakoolisõidukohtunik. Tema rääkis lähemalt ka parakoolisõidu korraldusest Soomes ning rahvuslikust parakoolisõidu ametnike süsteemist.

Suured tänud Eesti Ratsaspordi Liidule (ERL), et võimaldasite meile selle koolituse. Anname endast parima, et hakata seda spordiala Eestis arendama!

Idee koolitusel osaleda tekkis meie plaanist luua läbi ERLi ka meie parasportlastele võimalusi ala harrastamiseks. Esitasime üleskutse parakoolisõidust huvitatud sportlastele Eestis ning oleme saanud juba toredat tagasisidet. Loomulikult ootame juurde ka uusi huvilisi! Anna endast märku ja täida ära ERLi lehel olev ankeet!

Parakoolisõidu arendamise projekti raames planeerime uue aasta alguses läbi viia infopäeva, kuhu ootame nii sportlasi kui treenereid ja järgmise sammuna tahame siia tuua klassifitseerija, kes meie parasportlased üle vaataks.

Ning lõpuks särav näide kaunist parakoolisõidust!

Tobias Thorning Joergensen hobusel Jolene Hill, grade 3. Noormees, kes tavaelus kasutab ratastooli.