Samal ajal, kui kirgi kütavad takistussõitjate edukad stardid, on põhjust rõõmustamiseks ka rakendisportlastel. Kurtna Ratsaklubi ainsa rakendisportlase Pille Oberpali suurepärase hooajaga on siiani peamiselt kursis tema facebooki sõprad, kellega Pille on jaganud oma tegemisi seinapostituste näol, kuid toome nüüd ka hobumaailma lugejaile seda infot lähemale.
Pille on osalenud sellel hooajal nii väiksematel kui ka suurematel, sealhulgas rahvusvahelistel, võistlustel rakendispordis (kõik väljaspool Eestit). Selle hooaja tulemused on olnud märkimisväärsed ning nendest allpool ka ülevaade. Ta treenib hetkel Jambor Vilmos Juniori tallides mis asub Ungaris Azsaris ja tegeleb seal rakendispordiga. Tallis on 23 hobust, kes kõik on rakendihobused. Enamus neist on erahobused, kes on seal koolitusel, kuid on ka talli omaniku hobuseid.
Mis on rakendisport? Pille räägib lähemalt alast, millega ta tegeleb.
Rakendivõistlus koosneb kolmest võistlusalast: koolisõit, maraton ja täpsussõit. Võistlustel olles toimub iga päeva üks ala. Iga rakendivõistluse esimesel päeval on veterinaarkontroll. Võistluste tulemused arvestatakse karistuspunktidesse ja see, kes teenib kõige vähem karistuspunkte, ongi võitja.
Kaarikukoolisõitu saab võrrelda traditsioonilise koolisõiduga. Selles on harjutused sarnased nagu ratsagi. Hinnatakse allüüride puhtust, täpsust ja koostööd. Samuti loeb üldmulje. Lisaks aga hinnatakse rakendikoolisõidus ka piitsakasutust. Võistlusplatsi suuruseks on 40x100m ning sõidetakse erinevaid skeeme”.
Vulcano.
Alljärgnevalt skeemidest, mida Pille hetkel ise sõidab
Skeem nr 1 on koostatud noorele hobusele või noorele kutsarile. Tegemist on lihtsa ja konkreetese skeemiga. Harjutused on tähest tähte ja allüürideks on samm, töötraav ja keskmine traav. Samuti on nendes sees seis ja tagurdus. Kui eelmine aasta sõitis Pille seda testi kui noor kutsar, siis see aasta sõidab ta sama skeemi noorte hobustega, kes saavad oma elu esimesi võistluskogemusi.
Rahvusvahelisel tasemel sõidab Pille skeemi nr 9. Tegemist on kõige raskema skeemiga, mis ühehobuserakendil üldse on. Testis on: koondus, töötraav ja pikendatud traav, galopp mõlemast jalast, seis, tagurdus ja samm. Harjutused ei ole enam tähest tähte vaid palju keeerulisemad. Tegemist on ainukese kaarikutestiga, kus on sees galopp. Neljarakendil on olemas ka harjutus, kus kaks esimest hobust peavad liikuma ühel sirgel õlg sees ja seda mõlemat pidi.
Järgmiseks võistlusalaks on maraton, mis toimub teisel päeval. Maraton koosneb kolmest osast. Kunagi koosnes maroton viiest osast, aga siis olid mataronitakistused või maratonilabürindid lihtsamad. Esimesena tuleb läbida rada, mis läbitakse 15km/h. Iga kilomeeter arvutakse ajaliselt välja, sest liiga aeglaselt ega liiga kiiresti sõita ei tohi, vastasel juhul saab karistuspunkte. Järgmiseks on samm 8km/h ja enamasti on selle pikkuseks 1 km.
Pärast seda tuleb suunduda vetrerinaarkontrolli. Seal tuleb teha traavi, et arst saaks välistada hobus(t)e lonke. Samuti kontrollitake pulssi ja hobuse temperatuuri. Seejärel saavad hobune ja kutsar 10 minutit puhkeaega, mil saab hobust jahutada veega ja joota.
Siis algab kõige raskem osa maratonist, mis koosneb enamasti seitsmest takistusest ja kuuest väravast. Samuti lisatakse maratonis takistusse palle, iga mahaaetud pall annab kaks karistuspunkti. Pallid pannakse tavaliselt nurkadesse, mille ümber tuleb teha väikeseid pöördeid. Valest väravast sõitmine võrdub aga 20 karistuspunktiga. Seega on tegemist raske katsumusega nii hobusele kui ka kutsarile. Pärast maratoni aga toimub pidu ning kahe päeva parimate autasustamine!
Foto: http://www.purinatakarmany.co.hu/
Viimasel päeval on kavas keeglid ehk täpsusõit. Ka enne täpsussõitu tuleb läbida veterinaarkontroll. Startimine toimub tagurpidi paremusjärjestuses. A katekoorias on keeglite laiuseks kaarikulaius pluss 20 cm ja B katekoorias kaarikulaius pluss 30 cm. Samuti on antud ette lubatud normiaeg. Iga mahaaetud pall annab kolm karistuspunkti.
See, kes suudab kolme päeva kokkuvõtes koguda kõige vähem karistuspunkte, ongi võitja.
Hea meel on tuua Teieni ka väike ülevaade, sellest, kuidas Pille hobustega tegelema sattus ja mismoodi viis tee just rakendispordini.
Kuidas sattusid hobustega tegelema?
Juhuslikult. Minu kodust paari kilomeetri kaugusel on järv, kus vanasti ujumas käsime, ja kord nägime sõbrannaga suurt kivi, mis osutus magavaks hobuseks, kõht punnis. Loomulikult olime seal juba õhtupoolikul tagasi ja võtsime hobusele kapsagi kaasa. Nii me kahekesi käisime seal seda hobust vaatamas.
Mõne aja pärast siis ronisime talle juba selga. Tegu oli ühe täkuga, kes oskas kõiki töid. Ta oli koplis ketis, seega temaga oli väga mõnus seal toimetada. Sinna ma jäingi käima. Sõbrannal tekkis pärast üht kukumist hirm hobuste ees, siis käisin üksi edasi. Suve lõpuks sai samas kohas valmis ka tall, kus oli neli suut hobust ja kaks varssa. Paari aasta pärast hakkasin lisaks käima Säreveres, et hobuste kohta juurde õppida.
Võistled Kurtna Ratsaspordiklubi all, mis on peamiselt tuntud kolmevõistlejate klubina. Mis seob sind Kurtna Ratsaklubiga?
Kurtnasse sattusin tööle tänu sõbrannale. Pärast kutsekooli lõpetamist tuli midagi edasi teha. Siis tuli idee töötada ja võtta aasta mõtlemiseks. Kurtna tall sobis selleks kenasti, seal sai palju juurde õpitud. Samuti tuli kogemusi, kuna seal tegeletakse ka hobuste müügiga, siis vahetusid hobused tihti ja sama palju, kui oli erinevaid hobuseid, tuli ka erinevaid kogemusi.
Omamoodi oli seal raske, kuna suures tallis ei saa töö kunagi otsa, aga polnud hullu. Kui praegu Eestisse satun, siis astun sealt ikka läbi. Tänaseks päevaks on Kurtna talliga jäänud meeldiv sõprusuhe. Eelmine kord, kui kodus olin, õpetasin seal tüdrukutele, kuida töötada topeltkordega.
Mismoodi aga jõudsid rakendispordini?
Ka rakendisporti jõudsin juhuslikult. Ennem, kui Belgiasse läksin, olin ainult pildi pealt näinud, mismoodi rakendisõit välja näeb. Tutava-tuttav otsis groomi ja kuna mul ei olnud Eestis midagi sellist, mis mind kinni hoiaks, siis otsustasin proovida. Asja tegi kergemaks ka see, et sealne perenaine oli eestlane. Minnes tegin plaani, et proovin algul viieks aastaks jääda ja siis vaatan uuesti, mis edasi saab ja kuhu olen jõudnud. Sel sügisel saab neli aastat kodust eemal oldud, aga ma arvan, et veel aasta pärast ma tagasi tulemas ei ole. Vaatan, kuidas asjad edasi arenevad.
Kaua oled Ungaris treeninud ja kuidas sinna sattusid?
Ungari just niisama ei sattunudki. Olles veel Belgias, saadeti mind päris tihti koos hobustega Ungarisse treeningutesse. Tegelikult, siin Ungaris ma just õppisingi õigesti kaarikuga sõitma, et ei ole siin midagi nii, et ohjaga tagumiku peale ja nõõ. Belgias oldud kahest aastast olin tegelikult pea aasta Ungaris ja nüüd täitsa Ungari tallis olen töötanud umbes kaks aastat.
Siglavy Capriola Ferinand ehk Silver
Võistled praegu peamiselt välismaal, millal on sind võimalik näha Eestis võistlemas?
Eestis võib mind näha võistlemas siis, kui korraldatakse rahvusvaheline võistlus CAI tasemel, sest muidu nii kaugele tulla ei ole mõtet. Eks ikka oleks kena ka kodus omadega võistelda, aga 2000 km niisama on ikka liiga pikk tee.
Oled koos oma võistlushobusega ära mainitud Purina reklaamtekstis – kuidas see juhtus?
Purinal on siin oma ajakiri, kus kirjutatakse, kus avatakse mõni uus müügikoht ja kuidas läheb neil hobustel, kes söövad nende sööta. Kuna Purina selle piirkonna direktor on meie hea tuttav, siis tuli tal idee, et kirjutaks midagi uut ja põnevat. Ei juhtu just tihti, et üks eestlane elab keset Ungarit ja ajab oma asja.
Foto: http://www.purinatakarmany.co.hu/
Mis on Sinu edu saladus?
Seda ei tohi ju välja öelda, muidu tuleb liiga palju konkurente… Aga tegelikult – julgege lihtsalt unistada ja siis vaikselt oma unistuste poole püüelda. Isegi, kui vahel tuleb teha seda, mis tegelikult ei meeldi.
Räägi natuke hobustest, kellega praegu võistled?
Peakangelane on mul Silver. Tema on 11aastane lipitsa-täkk. Ta on võistelnud varasematel aastatel minu ülemusega, aga kuna ta ei klappinud temaga just kõige paremini, siis jäi ilma kindla sõitjata. Pärast minu Ungarisse tulekut saigi temast minu hoolealusene. Ta on hea iseloomuga ja kõik on üllatunud, kui ma ütlen, et ta on täkk. Ta on väga vaikne, kui just koplihobuseid näha ei ole. Samas on temaga hea võistelda, kuna ta teab, mida teha, ja õpetab mind. Olen talt palju õppinud. Eriti just tundliku käega sõitmist ja tunnetust.
Silver maratonil. Foto: http://www.purinatakarmany.co.hu/
Teiseks hobuseks on mul 6-aastane KWPNi ruun Armani, kes on Hollandi kaarikuhobune. Tema on praktiliselt minu õpetatud, kuigi kaariku ette pandi ta esimest korda Hollandis. Ta on päris raske loom, klassikaline Hollandi hobune, kes kardab kõike. Hakkasime koos töötama eelmise aasta kevadest. Panin ta sadulasse ja käisin igal pool, kus on hirmsaid asju, et harjutada.Ta muudkui hiilib, aga hea, et siiski juba julgeb minna, mitte ei ürita hüppega ringi pöörata. Pärast esimest võistlust vaatasime, et temast võib ikka hea hobune saada.
Armani
Lisaks on mu hoole all ka noor 4-aastase KWPNi täkk (hollandi kaarikuhobune). Hetkel käib meil töö topeltkordega ja saduldamisega. Sügisest, kui võistlushooaeg on lõppenud, paneme ta kaariku ette. Kui ta usin ja tubli on, teeme järgmisel aastal ehk juba mõne B-katekooria võistluse, aga seda näitab vaid aeg. Potentsiaali temas on. Ta on palju julgem kui Armani, õpib kiiresti ja on suhteliselt viisakas.
Lisaks on veel klientide hobused, keda koos treeneriga treenime.
Millised on tulevikuplaanid?
Järgmine aasta on eesmärgiks minna Portugali Maailmameistrivõistlustele. Annan endast parima ja treenin edasi. Üritan kaarikumaailmast võimalikult palju õppida ja hästi võistelda. Praegu on mul kõik võimalused, et püüelda nimetatud eesmärkideni.
Pille 2011. aasta võistlushooaeg
7.-8. mail toimusid võistlused koduradadel Kisberis/Azsaris. Tegemist oli B-katekooria võistlusega. Pille startis seal noore hobuse Armaniga, kes võistleb esimest hooaega. Kokkuvõttes tuli neile tubli kolmas koht. Alla jäädi kõigest kahele väga kogenud kaarikuponile.
19.-22. mail olid Pille esimesed rahvusvahelised võistlused Taanis Dorthealyst. Paariliseks ratsu nimega Siglavy Capriola Ferinand ehk siis igapäevaselt Silver. Sõideti testi nr 9, milles saadud tulemus 61,57 andis kvalifikatsiooni järgmise aasta maailmameistrivõistlustele. Maratonis 11. ja keeglites 2. koht tagasid kokkuvõttes auväärt 7. koha. Sellest pikem lugu siin: http://hobumaailm.ee/index.php?page=4&sub=24&id=147
Samal ajal kui meie Jaanipäeva tähistasime, võistles Pille Ungaris.
26.-30. juunil Zankas saadi Silveriga koolisõidus 54.78 karistuspunkti, mis andis teise koha. Esimese koha karistuspunktid olid 54.14, seega vahed olid väikesed. Maratonis oldi viiendad ja täpsussõidus teised. Kokkuvõttes teine koht ja kaotus esimesele kohale kõigest kaks punkti.
8. juulil võistles Pille Ungaris Zombas. Koolisõidus saadi tulemuseks 62.72. Tegu oli Armani esimese nr 9 testiga. Ilm oli kurnav ning sooja ligikaudu 35 kraadi. Hoolimata suurest kuumustest saavutati auväärne 4. koht. Tegemist oli Ungari meistrivõistluste punktivõistlusega, kuhu oli kohale tulnud Ungari rakendispordi paremik.
28.-31. juulil toimus rahvusvaheline võistlus koduhoovis Kisberis/Azsaris, kus koolisõidus saadi 62 karistuspunkti, mis andis 17. koha. Maratonis oldi raskuste kiuste õnnelikult 15. kohal. Täpsussõidus saavutati 17. koht ja kokkuvõttes 18nes. Stardis oli kokku 30 ühest rakendit ning võitjaks tuli eelmise aasta Maailmameistrivõistluste hõbemedali omanik.
11.-14. augustil oldi Austrias kolmandal kohal. Sellest lühidalt siin: http://hobumaailm.ee/index.php?page=1&m=8&y=2011&id=1125
Foto: http://www.single-driving.hu/
Pille Purina hobusöötade reklaamis
Kui Kätlin Sehveri Lord Leu valiti Alfa Romeo reklaamnäoks, siis kõigi oma tegemiste juures on Pille ja tema võistlusratsu leidnud mainimist Purina reklaamis. Kes Ungari keelt mõistab, leiab reklaami http://www.purinatakarmany.co.hu/Screens/hirek/2011/0707_oberpal.aspx. Püüame lähiajal selle ka Eesti keelde tõlkida.
Soovime Pillele edu ja hoiame edaspidi ka Hobumaailma lugejaid Pille tegemistega kursis.