Takistussõidu võistlussari Ponikarikas tähistab 2019.a 15-aasta sünnipäeva. Aastate jooksul on kogunenud arvestatav hulk poniratsutajaid, kes on Ponikarika sõitudes osalenud ja karikaid võitnud. Kõiki neid ühendab suur pühendumine, takistussõidu hasart ja armastus ponide vastu. Palusime võitjatel vastata küsimustele ja jagada meiega oma kogemusi. Lühiintervjuudest tekkinud sari on põnev lugemine praegustele poniratsutajatele ja hea meenutus kõigile Ponikarika sarjas osalejatele. Head lugemist, meenutamist ja inspiratsiooni!
Küsimustele vastas Kati Raidma (19), Talvise Ponikarika võitja 2010. a kõrgusel 75 cm.
Kui vanalt alustasid ratsutamisega? Milline oli sinu võistlusponi?
Alustasin ratsutamisega juba 3 aastaselt. Mu poni oli kollast värvi, nimi oli tal Ralf, lemmikmaiuseks oli tal porgand ja õun. Tema erilisus peitus selles, et ta oskas alati lugeda mu mõtteid ning nii oli temaga sõitmine poole kergem.
Mis on takistussõidus kõige olulisem ja kuidas saada häid tulemusi? Miks valisid just takistussõidu?
Minu arvates on takistussõidus kõige olulisem hea silmamõõt, et sa näeksid kas samm klapib või ei. Häid tulemusi saades tuleb teha hobusega kõva tööd, et hobusel oleks võhma, samas tuleb teha ka palju harjutusi. Mina valisin takistussõidu sellepärast, et kunagi sõitsid ka mu vanemad takistussõitu ja siis see tundus mulle põnev.
Miks peaks osalema Ponikarikal?
Ponikarikal peaks osalema just sellepärast, et poniratsutajad saaksid omavahel võistelda.
Milline võistlus on olnud seni kõige ägedam ja miks?
Ma sellele ei oskagi väga hästi vastata aga ma arvan, et Tallinn International Horse Show, kuna see on üks suurimaid võistlusi ja saab näha palju häid ratsutajaid ning ise nendega mõõtu võtta.
Mis kõrgusel võistled hetkel ja mis hobusega?
Võistlesin kuni 135 cm parkuure hobuse Cavalier’iga, kes on praeguseks liikunud uue omaniku kätte. Hetkel ratsutan oma uute hobuste 7-aastase Quelle ja 6-aastase Harolega.
