Iga kahe aasta tagant peetavad ponirakendite Maailmameistrivõistlused peeti tänavu Madalmaade lõunaosas asuvas Bredas, kus tugeva pitseri jätsid võistlusele ilmastikuolud.
Breda on Madalmaade lõunaosas Brabandi piirkonnas asuv Hollandi mõistes keskmise suurusega linn, kus veidi üle 180 000 elaniku, kelle valdavaks emakeeleks lääne-brabandi keel, mis sarnaneb põhja pool räägutavale hollandi keelele. Amsterdamist Bredasse jõudmine on lihtne, kuna nii pealinna keskvaksalist (Amsterdam Centraal) kui Schipoli lennujaamst käivad otseühendusega kiired rongid otse Bredasse, tehes peatuse vaid Rotterdamis. Ümberistumistega rongile sattudes soovitan tutvuda internetis põhjalikult reisiplaaniga, et mitte järgnevat rongi ja vaksalit mitte maha magada.
Breda on tüüpiline oma piirkonna linn, mille vanem osa sarnaneb tüüpilise Lääne-Euroopa suurema asumiga. Peamiseks vaatamisväärsuseks peetakse Breda Suurt Kirikut (Grote Kerk) ja selle ümbruses paiknevat ajaloolist turgu (Grote Markt), kus turismihooajal ohtralt välitreassidega kvaliteetseid kohvikuid ja restorane igale maitsele. Märkimist väärib ka jõesadam.
Breda Grote Markt; foto Wikipedia
Outdoor Brabant hõlmab nelja ratsaspordiala
Ponirakendite MM peeti rahva hulgas üsnagi suurt populaarsust omava mitmeid alasid hõlmava võistluse Outdoor Brabant raames. Võistluse direktor leidis, et nende üritus kuulub maailma kolme esimese multidistsipliinse ratsaspordivõistluse hulka. Hea küll, Aachen on kindlasti esimene, kuid kas tõsti Outdoor Brabant mahub kolme parima hulka? Olles enne Bredat viibinud veidi rohkem, kui nädalapäevad tagasi Aachenis ja võrreldes turniiride korraldust, pean tõdema, et vahe on üpriski suur. Selge on see, et vihmane ja jahe ilm, mis muutis kogu võistlusterritooriumi mudamülkaks, andis oma osa negatiivsele muljele-meeleolule, kuid puudujääke oli muuski. Samas 50km kaugusel s`Hertogenboschis peetav Indoor Brabant kuulub ilmselgelt maailma parimate turniiride hulka. Külastasime seda võistlust Hobumaailmaga mõled aastad tagasi, mil seal viidi läbi takistus- ja koolisõidu MK-finaal.
Outdoor Brabant ilmastikust räsitud kaubandustänav; foto Hillar Talts
Enim tekitas muret infosulg. Kohale jõudes õnnestus mul kui Eesti Chef d`Equipe`l aru saada, mil moel käib akrediteerumine, alles pärast suhtlemist kolme erineva seltskonnaga, kes mind vaheldumisi järgmise ning eelmise kolleegi juurde saatsid. See selleks, kuid sportlasteni jõudsid visalt ka muudatused stardiaegades, autasustamiste algustest jne. Lisaks erines internetis avaldatud informatsioon kohapeal sekretariaadis ja infotelgis edastatavast. Nii tekkis Eesti tiimis väike paanika pühapäeva hommikul. Eelneval õhtul saadud info põhjal, mille olin edastanud ka meie sportlasele Pille-Riin Roosilehele, pidi täpsussõit algama kell 9.00. Olles plaaninud startida hotellist 8.30 ja tehes selleks ettevalmistusi, sain 8.15 ootamatu kõne samuti kohapeal viibinud rakendisportlaselt ja minu kui harrastuskutsari treenerilt Riina Rõalt, kes leidis internetist, et võistlus algab 8.30 ja ta on kohe autoga hotelli ees, et kihutada minuga võistluspaika! Tegin seepeale ülikiire kõne võistluspaigas viibinud Pille-Riini isale Aivarile, kes jooksujalu infotelki tormas, selgitamaks, kas tõepoolest alustatakse pool tundi varem. Õnneks oli internetis avaldatud info vale ja sportlased ei pidanud ärevust tundma.
Kolmevõistlus lisandus Bredas ajalooliselt teise alana rakendispordi järel; foto Riina Rõa
Outdoor Brabant toimub äärelinnas asuval spetsiaalselt kohandatud territooriumil. Talle ega muid hooneid seal ei asu, keskus on vaid võistluse korraldamiseks, kogu vajalik taristu ehitatakse ürituseks üles ajutistest vahenditest (väliboksid, telgid, konteinerid jne.). Võistluse ajalugu ulatub aastasse 1983, mil alustati rakendispordiga. Hiljem on liitunud kolmevõistlus, takistussõit ja koolisõit. Aastast 2011 tegutsetakse koondnimetuse Outdoor Brabant all. Eelnavalt kanti pikalt Breda Hippique nimetust. Rahvusvahelisi tiitlivõistluseid on Bredas läbi viidud ennemgi. 1995.a. viidi läbi Euroopa Meistrivõistlused ponide neljarakenditele, 2011.a. selgus Bredas Euroopa Meister hobuste neljarakendites. Aastatel 2010 ja 2012 korraldati MM pararakendis. Palju kordi on Bredas läbi viidud Madalmaade meistrivõistluseid kolmevõistluses ja rakendispordis.
Kas tõesti halvimad Maailmamistrivõistlused ajaloos?
Kui ilm ei oleks vingerpussi mänginud, oleks võistluspaik tõenäoliselt palju parema mulje jätnud. Tegelikult on kõik klassikaline – kaubandus- ja toitlustusalad, võistlusväljakud, laste mänguväljak jne. Võistlusväljakute asetus on samuti suhteliselt hea ja kompaktne. Kogu maratonirada oli kergesti jälgitav ning omas reaalset võimalust liikuda oma sportlasega kõikidel takistustel kaasa. Sama võib öelda kolmevõistluse krossi kohta.
Tulles tagasi MM-i korralduse juurde, siis sportlased paraku rahule ei jäänud. Kõlas ka hääli, et need on halvimini korraldatud Maailmameistrivõistlused rakendispordis. Negatiivseid noote oli samuti kuulda nii kohtunike kui rajameistrite tegevuse suhtes. Nagu ikka, tuli jutuks koolisõidu hindamine. Sel korral olid ponide üherakendites kohtunike vahed tõepoolest üllatavalt suured (võitja asetati kohtadele 1-1-1-2-14!, järgnevateski olid vahed 2-3-2-9-12 jne). Küsimärke tekitab ka see, et vahed ei olnud kuidagi proportsioonis ehk ükski kohtunik ei hinnanud n.ö. madalamal või kõrgemal tasandil. Suured vahed tekkisid erinevate sõitjate puhul erinevatel kohtunikel. Koolisõit on ja jääb subjektiivseks ning jällegi on põhjust küsida, kas sportlikus mõttes saab nii jätkata. Ilmselge on see, et rakendispordiski on koolisõit kogu muu tegevuse aluseks ja treeningutes on sellega tegelemine ülivajalik, kuid kuidas selgitada parimat või kui palju parem just on sellest järgnevast parem. Keeruline.
Pille-Riin Roosileht ja Topper koonustes; foto Riina Rõa
Eestil on rakendispordis omad võimalused
Oli kuidas oli, peetud see MM sai. Osalevaid riike oli 16, nende hulgas mõjus paljudele uudsena Eesti. Ilmselgelt oleme meie selles maailmas uus riik, kuid mis positiivne, me ei ole tegelikult ponirakendites absoluutsest tipust mägede kaugusel. Loodan ala entusiastina, et meie rakendisportlaste kohad MM-i esikümnes ei ole enam mägede taga. Ja see ei ole pelgalt lootus, vaid reaalne analüüs olukorrast. Pille-Riini 23. Koht ei olnud sugugi halb. Tuleval aastal peetakse Austrias hobuste üherakendite MM-i, kuhu loodetavasti läheb Eesti välja juba koondisega. Pille-Riinile saame aga tänavu veel pöialt hoida kuu lõpus Ungaris peetaval noorhobuste MM-il, mitmed meie rakendisportlased osalevad nädala pärast Leedus CSI2* ja CAI3* tasemega võistlusel.