Rahvusvaheline Takistussõitjate Klubi (International Jumping Riders Club) pidas äsja oma peaassambleed, millele olid kutsitud ka FEI ja ajakirjanduse esindajad ning kus avaldati tõsist protesti FEI viimatisel peaassambleel sisse viidud olümpia ning Maailmamängude formaatide muudatuste vastu. Vastasseisust oleme oma veergudel kirjutanud ka möödunud aastal, nüüd võttis protest uue hoo.
Sportlaste nimel pidas sütitava ja kestvaid kiiduavaldusi pälvinud kõne klubi juhatuse liige Steve Guerdat: “IJRC tötab tõsiselt meie spordi, mitte poliitika arendamise nimel! Klubi on näidanud oma teotahet ning soovib, et tema arvamusega arvestatakse tõsiselt. Kahjuks on hetkel kõik teisiti, kuigi just meie oleme need, kelle najal püsib sport ja võistlused,” mainis Londoni olümpiavõitja oma kõnes. Tipp-takistussõitjad ei ole rahul FEI otsusega, mille vastu hääletasid Tokios peetud peaassambleel suuremate alaliitude juhid, kes paraku jäid olulisse vähemusse. Täna nõuavad sportlased otsuste peatamist ja tühistamist.
Olümpiamänudel nimelt otsustati suurendada osalevate võistkondade arvu, vähendades koondise liikmete arvu neljalt kolmele (osalevate sportlaste koguarvu Rahvusvaheline Olümpiakomitee tõsta ei lubanud), kusjuures arvesse lähevad kõik kolm tulemust. Lisaks jagatakse medalid välja kahevoorulise parkuuri tulemusel, mis õigustab igati väidet, et uues formaadis ei erine Olümpiamängud enam tavalisest CSIO võistlusest, milliseid toimub suveperioodil pea igal nädalal. Sportlased leiavad, et kindlasti oleks alles pidanud jätma kiirusparkuuri ning taseme säilitamiseks pigem vähendama võistkondade arvu ja suurendama individiuaalvõistlejate arvu, mis samuti tõstab lippude arvu, mis on Rahvusvahelise Olümpiakomitee eesmärgiks.
Mitmed IJRC juhatuse liikmed väljendasid protesti, et FEI ei võta arvesse sportlaste seisukohti, ega kutsu nende esindajaid olulistele nõupidamistele. Paljude riikide sportlased väljendasid pahameelt ka asjaolul, et nende oma alaliidud küll kuulavad neid, kuid hääletusel käituvad sellele vaatamata vastu sportlaste tahtmist. IJRC juhatus on pöördunud ka otse Rahvusvahelise Olümpiakomitee poole, kuid arusadavalt suunati nad tagasi aruteludeks FEI-ga.
Kõrvaltvaatajana saab tõdeda, et tegemist on osaga maailmapoliitikast, mille üheks osaks on sport ikka olnud ja võibolla ühe rohkem saanud. Lähtudes Rahvusvaheise Olümpiakomitee soovitustest on ka FEI võttnud põhimõtteks sisuliselt vähem sporti, rohkem meelelahutust. Olümpiamängudki on muudetud suureks kommerts- ja teleprojektiks, sest just Rahvusvaheline Olümpiakomitee soovib näha rohkem klikke ja teleauditooriumit, rohkem lippe on vaja selleks, et müüa üha enamatesse riikidesse teleõiguseid.
Meil väikeriigina jääb paraku võimalus kõrvalt vaadata suurte heitlusi, kes muide soovivad FEI põhikirja muuta moel, et Olümpiamängude ja muude tiitlivõistluste küsimuste osas saavad hääletada vaid riigid, kelle sportlased neil võistlustel osalevad. Eks näis, kuhu ratsaspordimaailm liigub. IJRC peaassamblee lõppakordina jäi kõlama, et FEI tihendab kontakte sportlaste esindusega. Kas see ka tegelikkuses tõeks osutub või on tegemist järjekordse poliitilise plakatiga, eks elu näitab.