Vääna ratsakeskuses toimus 3.-5. maini ERL ja FEI ühisprojektina läbi viidava koolisõidukohtunike ja treenerite koolituse esimene osa. FEI poolt meile selleks projektiks saadetud koolitaja Maja Štukelj Sloveeniast on FEI 4* kohtunik ja TD, kel hulgaliselt hindamiskogemust nii ida- kui lääneregioonis.
Sellele kogemusele tuginedes valutab ta südant meie regiooni nn. väiksemate riikide koolisõitjate pärast. Kuigi meil on ka väga positiivseid edulugusid, näiteks Dina Ellermanni edukas läbimurre GP tasemele, on siiski meie üldisteks probleemideks isoleeritus (enamik võistlusi jääb meist tuhandete kilomeetrite kaugusele), vahendite vähesus ning riigisisene tugeva konkurentsi puudus, mis hoiab paljusid sportlasi kinni oma mugavustsoonis.
Esimene koolituspäev oligi pühendatud teooriale. Juttu tuli istakust ja hobuse biomehhaanikast. Eeldades, et meie kohtunikud ja treenerid on tuttavad koolisõidu alustega, võttis Maja läbi põhilised punktid, mida ta ise kõige olulisemaks pidas.
Teisel päeval oleks pidanud toimuma võistlus koos proovihindamistega, kuid seoses herpesviiruseohuga otsutasid korraldajad selle ära jätta ning planeeritud hindamised toimusid näidisratsanike sõidetud skeemide põhjal. Lisaks sõitis Dina oma uut GP tasemel küri. Kuna Maja Štukelj oli just tulnud MK finaalist Göteborgis, siis oli tal kaasas ka video seal esitatud maailmatasemel küridega, arutluse alla tulid küride artistlikkuse hinded.
Proovihindamine osutus intensiivseks ja nõudis osalejatelt suurt pingutust
Kolmandal päeval toimus eelmise päeva proovihindamiste arutelu. Kõik skeemid võeti läbi hinne-hindelt ning osalejad said võrrelda enda pandud hindeid Maja omadega. Koolitaja slaavi temperament läks kohati lõkkele, sest ta polnud harjunud eestlasliku sõna-aherusega. Samuti tõstis pead tema treenerihing ning välja toodi kõik näitamata üleminekud ja välja sõitmata nurgad. Kõik tähelepanekud olid mõeldud mitte näidisratsanike personaalse kriitikana, vaid meie üldise tehnilise taseme tõstmiseks, kuna koolitus oli suunatud ju ka treeneritele.
On oluline, et kohtunikud ja treenerid näevad ratsanike tugevaid külgi ja vigu samast vaatenurgast ning kohtunikud järgivad hinnete panemisel samu kriteeriumeid. Kui kohtunike hinnete vahe harjutuse eest piirdub punktiga, on see täiesti normaalne. Kui aga vahe küünib kahe või enama punktini, siis on kindlasti põhjust põhjalikumaks aruteluks.
Võib öelda, et selline intensiivne lähenemine ehmatas veidi meie kohtunikke, kuid tegelikult toimuvad kohtunikekoolitused mujal maailmas just nii, et kõik peavad oma arvamuse välja ütlema, korda-mööda skeeme kommenteerima, aktiivselt aruteludes osalema, tegema proovihindamisi ja praktikatunde nn. mentorkohtunike tööd jälgides ning lisaks sooritama eksamid nii teoorias, määrustiku tundmises kui praktilises hindamises – ühesõnaga tuleb kohtunikukategooria saamiseks ja säilitamiseks tõsiselt tööd teha. FEI läks üle rangemale ja konkreetsemale kohtunike selektsiooniprotsessile juba kolm aastat tagasi ning loogiline on see, et ka meie kohtunike kvalifikatsioonisüsteem peab ajaga kaasas käima, ainult nii on võimalik välja teenida respekt sportlastelt ja treeneritelt ning viia meie sporti edasi õiges suunas. Vana ütlus „Raske õppusel, kerge lahingus“ peab siin kindlasti paika.
Midagi ei muutu enne, kui te seda ise ei muuda
ERL ja FEI koostööprojekt on suunatud nii kohtunikele kui treeneritele. Maja toonitas, et meie sport saab areneda vaid siis, kui kohtunikel ja treeneritel on ühine nägemus hobuse korrektsest treeningust. Nii sportlased, treenerid kui kohtunikud peavad end kogu aeg arendama ning jälgima seda, mis toimub nn. suures spordis, olles võimelised kaasa minema muudatustega. Kohtunikel lasub suur vastutus, sest just nemad on see viimane “filter”, mis paneb paika spordi arengusuunad. Selleks peavad kohtunikul olema head tehnilised teadmised, kiire otsustusvõime, enesekindlus ning laialdane kogemustepagas.
Kokkuvõtteks arvas Maja, et hindekohtunike tase on meil suhteliselt ühtlane, vahed tema poolt pandud hinnetega polnud sugugi märkimisväärsed, ning et kohtunikud, kes arutelust osa võtsid, olid asjalikud ja tublid. Seetõttu oleks ta lootnud meie kohtunikelt rohkem aktiivsust, enesekindlust ja oskust oma seisukohta põhjendada, kuna seda on kohtunikul vaja eelkõige sõitjate ja nende treeneritega suhtlemisel.
Maja Štukelj tuleb Eestisse tagasi augustis, siis hindab ta Väänas toimuvat ERL Suvise KS karikasarja etappi ning ühtlasi alustame koolisõidukohtunike atesteerimisega uue kohtunike kategooriate süsteemi järgi. Uue süsteemi kriteeriumid paneb ERL lõplikult paika lähemas tulevikus.
Suur tänu Vääna Ratsakeskuse lahkele pererahvale ning vapratete näidisratsanikele!