Ratsasport Leedus

Hobumaailm jätkab oma lähiriikide ratsaspordi ülevaadet Leeduga. Esmalt heidame lühipilgu suurima Baltimaa ratsaspordi ajalukku ja tänapäeva, järgnevalt tutvustame lugejatele sealseid olulisimaid ratsabaase ning intervjueerime tuntumaid ratsasportlasi.

Rahvaarv: 2 956 000

Pindala: 65 300 m2

Pealinn: Vilnius

Riigikeel: leedu

Rahvusvaluuta: leedu litt

President: Dalia Grybauskaite

Nõukogude periood jättis oma jälje

Leedu ratsaspordi ajalugu algab, nagu paljudel riikidel, ratsaväest. Esimesed dokumenteeritud ratsavõistlused aastatel 1925-1932 viidigi läbi sõjaväelaste poolt. Tsivilistide juhtimise alla läks Leedu ratsasport 1932. a.-l, kui kuue spordialaliidu hulgas asutati ka Leedu Ratsaspordi Liit, mis mullu sügisel tähistas suurejoonelise vastuvõtuga oma 80ndat tegevusaastat.

Esimesel iseseisvusajal oli ratsasport Leedus tähtsal kohal, kuid 15. juunil, 1940. a.-l alanud Nõukogude okupatsioon tõmbas arengule olulise piduri. Enamus ratsaspordiga seotud isikuid – sportlased, treenerid, ratsastajad – olid seotud iseseisva Leedu sõjaväega ning kuulusid nõukogude tollase poliitika kohaselt paremal juhul Siberisse asumisele saatmisele, halvemal juhul hukkamisele.

Nõukogude perioodi alguses Leedu ratsasport kiratses. Vahepeal lammutatud süsteem vajas taastamist, samas puudus ratsasportlastel arvestatav ligipääs rahvusvahelisele konkurentsile. Sellele vaatamata jõuti nõukogude perioodi lõpuks NSVL tipptasemele. Möödunud sajandi kaheksakümnendatel figureerisid Leedu ratsasportlased NSVL tipus, kuuludes NSVL koondisesse kõikidel klassikalistel ratsaspordialadel. Leedu ratsutajad osalesid NSVL koondise koosseisus nii Euroopa- kui Maailmameistrivõistlustel, tippsaavutuseks võib pidada R. Udrakise osalemist 1988.a. Seouli Olümpiamängudel hobusega Dekoracija.

Leedu takistussõidu esinumber Benas Gutkauskas loobus ratsaspordist

Sarnaselt Eestiga, taasiseseisvus Leedu de facto pärast 1990. a. ebaõnnestunud augustiputši Moskvas, kuid oma ratsaliit taastati juba aasta varem ehk 24. veebruaril 1989. a.-l, FEI (Rahvusvaheline Ratsaspordi Liit) liikmestaatus taastati Leedul 26. märtsil, 1991. a.-l. Taasiseseisvunud Leedu esimese rahvusvahelise võidu saavutas Eestiski hästi tuntud Zigmantas Šarka, kes muuhulgas kvalifitseerus 1998. a.-l Roomas peetud Maailmamängudele. Sarnase tulemuse on saavutanud Leedu koolisõitja Julija Vyšniauskas ja kaks kestvusratsutajat – Danguole Lastauskaite ja G. Stugyte, kes osalesid 2006. a.-l Aachenis toimunud Maailmamängudel. Leedu kolmevõistluse viimase perioodi olulisimad saavutused jäävad seni Austis Vitkauskase nimele, kes on osalenud Euroopa Meistrivõistlustel 2007. ja 2009. aastal.

Leedu päritolu koolisõitja Julija Vyšniauskas esindas aastaid Kanadat, kus ta ka elab ja treenib, kuid muutis 2005. aastal kodakondsust. Pildil hobusel Papillion. Foto: Terri Miller

 

Aistis Vitkauskas. Foto: Kerstin Hoffmann

Tänasel päeval on Leedus, nagu enamuses Euroopa riikides, populaarseimaks ratsaspordialaks takistussõit. Kõik Leedu paremad takistussõitjad on osalenud Eestiski korraldatud rahvusvahelistel võistlustel. Kindlasti teab meie publik Andrius Petrovast, Stasys Jasast, vendasid Matas ja Kristupas Petraitist ning nende treenerit Kostas Gaigalast, loomulikult juba eelpool mainitud vanameistrit Zigmantas Šarkat ja ka tema samanimelist poega. Mainimist väärivad kindlasti veel kahe viimase aasta Leedu meister Nerijus Šipaila, vennad Aleksas ja Simas Seiliused, Valdemaras Žukauskas.

Stasys Jasas ja Grenoblis Ruila Kevadtuuril 2013. Foto: Külli Tedre

Selge Leedu takistussõidu esinumber oli pikki aastaid Benas Gutkauskas, kes, olles veel noorem kui 30 aastat, on tänaseks ratsutamise lõpetanud. Hetkel Moskvas elav Benas tegeleb väidetavalt äriga ning on hobuste ja ratsaringkondadega kõik sidemed katkestanud. Kas noor mees kunagi ratsasporti või hobumajandusse naaseb, on hetkel kindlasti vara öelda, sest veel käesoleva aasta veebruarikuus osales ta edukalt takistussõiduvõistlustel. Eks aeg annab arutust.

Tõusvas joones arenevad lisaks olümpiaaladele kestvusratsutamine ja rakendisport

Lisaks takistussõidule tegeletakse Leedus koolisõidu ja kolmevõistlusega, samuti arenevad tõusvas joones kestvusratsutamine ja rakendisport. Rahvusvahelisi võistluseid korraldatakse Leedus takistussõidus ning kestvusratsutamises. Viimase baasiks on juba mitmeid aastaid Kurtuvenai rahvuspark, takistussõiduvõistluseid on korraldatud erinevates baasides.

Merilin ja Kairit Kalbre võistlemas Kurtuvenai rahvuspargi radadel. Foto: suonpaa.net

Tänavu on takistussõidu MK-etapp toimunud juba Kaunase lähedal asuvas Vazgaikiemise ratsabaasis, eeloleval nädalavahetusel kogunetakse Leedu tänavuse teise MK-etapi raames Läti piiri lähistel asuvasse Zagaresse. Teistest olulisimatest ratsabaasidest nimetagem siinkohal perekond Petraitistele kuuluvat Audruvise klubi kompleksi Joniški linna lähistel ning Klaipeda ja Palanga vahel asuvat Horsemarketi ratsabaasi, milles viiakse juba alates 2004. a.-st läbi Leedu takistussõidu meistrivõistluseid. Leedu suurematest ratsabaasidest anname ülevaate meie Leedu rubriigi järgnevates artiklites.