Umeå ratsakool Rootsis ületas uudiskünnist otsusega kehtestada ratsakooli õpilastele kaalupiirang. Otsus sündis pärast veterinaari ja hobuste füsioterapeudiga konsulteerimist ning on kantud soovist kaitsta ratsakooli hobuseid.
Ratsakooli omaniku sõnul on mitmel hobusel esinenud seljaprobleeme ja soovides kaitsta hobuste tervist ja heaolu tuli vastu võtta raske otsus ja kehtestada ratsutajate kaalupiiranguks 95 kg. Tehtud kalkulatsioonid näitasid, et 95 kg on maksimum, mida Umeå ratsakooli suurimad hobused suutsid mugavalt kanda.
“Ma loodan, et kõik jäävad ratsaklubisse, sõltumata kehakaalust. Kõik on teretulnud, kuid peame arvestama ka hobuste huvidega,“ selgitas ratsakooli omanik Camilla Granberg. Otsuse üheks põhjuseks on sobilike ratsakooli hobuste puudumine. “Ratsakoolis olevad hobused vananevad ja meil pole õnnestunud leida sobivaid hobuseid, kellele ratsaniku suurem kehakaal oleks mugav,” selgitas ta otsuse tagamaid.
Ratsakooli juhataja möönab, et tegu on tundliku teemaga, kuid loodab, et inimesed mõistavad nende otsust ega kaota huvi hobuste vastu pelgalt seetõttu, et ei saa enam ratsutada.
Rootsi Ratsaspordi liit ei toeta kaalupiiranguid
Uudisele reageeris kiirelt Rootsi Ratsaspordi Liit. Pressiteates andis Rootsi Ratsaspordi Liit mõista, et nad ei toeta kaalupiirangud ega soovita neid kehtestada. Kaalupiirangu seadmine on vastuolus ka Rootsi spordiliidu soovitustega laste- ja noortespordi kohta. Soovituste kohaselt ei tohiks kaalu kunagi mainida ega kommenteerida. Rootsi Ratsaspordi Liit näeb, et isegi kui kaalupiirang kehtestatakse ainult täiskasvanutele, siis viibivad lapsed ja täiskasvanud ühises keskkonnas ja arutelud kehakaalu üle mõjutavad ka lapsi.
“Ratsasport peab olema turvaline koht igale inimesele. Olenemata sellest, kes sa oled, peaks tall olema koht, kus kohtuda sõpradega, sporti teha ja arendada hobustega suhtlemist. Ühiskonnas, kus meil on vaja liikuda rohkem, mitte vähem, täidab ratsutamine olulist rolli nii rahvatervise, kui ka eri vanuses, võimete ja kogemustega inimeste jaoks.”
Rootsi Ratsaspordi Liit tunnustab ratsakoolide soovi kaitsta hobuste heaolu, ent viitab asjaolule, et hobuse ja ratsaniku sobitamine juures tuleb arvestada paljude teguritega, mitte ainult ratsaniku kaaluga. “Hobuse heaolu kaitsmiseks tuleb sobitada hobune ja ratsanik parimal viisil, kus võetakse arvesse näiteks hobuse treenitust, tõugu, suurust ja seda, milliseid harjutusi tunnis tehakse. Arvestada tuleks ka ratsaniku võimekuse ja tasakaaluga. Need on mõned paljudest parameetritest,” seisab Rootsi Ratsaspordi Liidu pressiteates.
Ratsakool katsetab suulisteta valjastega
Trosa ratsakool andis märtsi lõpus oma sotsiaalmeediakanalil teada, et edaspidi kasutatakse ratsakooli hobustel mõned korrad nädalas suulisteta valjaid. Suulisteta valjaste kasutamise eesmärgiks on vähendada suulistest tulenevat mõju, kuid ratsakooli omanik, Disa Johannesson, näeb selles head õppimiskohta ratsakooli õpilastele.
Ratsakooli omaniku sõnul andis tõuke selleks veterinaari Ylva Rubini loeng suulistest ja hobuse anatoomiast. “Meil lasub kohustus õppida ja ühtlasi õppida oma hobuste eest parimal viisil hoolt kandma,” kommenteeris Disa Johannesson. Mõistagi ei tähenda suuliste puudumine, et tegu on tingimata leebe ja hobusõbraliku valjastusega. Nii keskendutakse ka Trosa ratsakoolis sellele, et igale hobusele leitakse sobiv lahendus.