Rootsi teadlased, eesotsas Elke Hartmanniga, asuvad uurima suuliseid ja suulisteta valjaid ning riskitegureid, mis soodustavad hobustel suuhaavandite teket. Uuring peaks andma senisest parema ülevaate suuliste ja valjastuse mõjust hobusele.
Valmiva teadustöö eesmärgiks on anda tõenduspõhist teavet selle kohta, kuidas oleks võimalik maandada ratsahobustel suuhaavandite esinemise tõenäosust. Varasemad uuringud ei ole andnud vastust küsimusele, miks ja kuidas põhjustab mõni suuline ühel hobusel vigastusi, aga teisel mitte. Projekti tutvustuses viidatakse varasematele uuringutele, mis näitavad, et suurel osal (35-80 %) ratsa- ja võistlushobustel esineb suulistest või valjastusest tingitud suuhaavandeid. Kas see tähendab, et peaks suuliste või teatud tüüpi suuliste kasutamise lõpetama? Uurijate sõnul on piisavalt teavet, mille kohaselt tõstavad teatud tüüpi suulised vigastuse esinemise riski, kuid olulist rolli mängib ka ratsmesurve ehk kontakti tugevus.
Teadlaste sõnul on vajalik viia läbi põhjalik uuring, mis vaatleb suuliste ja suulisteta valjaste küsimusi laiapõhjaliselt ja objektiivselt. Tegu on kaks aastat kestva uuringuga, mis koosneb kolmest osast.
Kolmeosaline uuring keskendub suulise mõjule
Teadlaste eesmärgiks on koguda võimalikult palju infot suure hulga hobuste kohta. Seeläbi õnnestub neil avastada mustreid tegurite kohta, mis suurendavad või vähendavad suuõõnevigastuste riski.
Esimeses osas on fookus ratsakoolidel. Ratsakooli pidajatelt uuritakse nende kogemusi erinevate suulistega ja suulisteta valjastega ning kogutakse infot selle kohta, mille alusel valjastusega seotud valikuid tehakse. Samuti uuritakse ratsakoolidelt, kas üleminekul näiteks suulisteta valjastele on täheldatud hobuste käitumises, aga ka ratsanike istakus või ratsmetugevuses, muutuseid. Eesmärgiks on anda tõenduspõhiseid juhiseid suuliste ja suulisteta valjaste alternatiivide kasutamise kohta ning tuua esile, kuidas ratsutamistreenerid saaksid õpetada ratsanikke kasutama ratsmeid hobusesõbralikul viisil.
Teises osas keskendutakse kangsuulisele ja ratsmesurvele, uurides seejuures ka hobuse konfliktikäitumist. Grand Prix koolisõiduhobuste puhul uuritakse ka muutuseid hobuse liikumises. Samuti uuritakse ratsutajate hoiakuid kangvaljastusse ja suulisteta valjastesse. Teadlased märgivad, et kuigi kangvaljastusel on pikad traditsioonid, on neid vähe uuritud.
Kolmas ja viimane osa keskendub koolisõiduhobuste ja working equitation hobustele. Need kaks ratsaspordiala valiti, kuna nad on sarnased, kuid working equitationis on lubatud laiem valik suuliseid kui näiteks koolisõidus. See võimaldab teadlastel paremini uurida erinevate suuliste mõju. Muuhulgas kogutakse teavet selle kohta, millist valjastust kasutatakse tavalises treeningus.
Projekti lõpus, eeldatavalt 2026. aastal, toimub töötuba, kus esitatakse uuringu tulemusi ja toimub arutelu Rootsi hobusektori erinevate esindajatega.