Möödunud nädalavahetusel peeti Ruila tallis PetCity Eesti Ponikarika ning FenEst Youth Trophy finaalid.
Ponikarika eesmärgiks on arendada Eesti ponisporti, võimaldades alustavatele poniklassi sportlastele saada esimene võistluskogemus. Just seepärast on karikasarjas erinevaid võistlusklasse, et iga ponisportlane leiaks endale jõukohase. Karikasarja punkte kogutakse siiski ainult Keskmises ja Suures ringis.
Ponikarika Keskmise ringi võitjaks krooniti Ruilas toimunud finaali järel Carmen Palm (Suuresti RSK, treenerid Kaidi Lunter ja Riina Seder-Zalite) poniga Vivaldi. Carmen noppis Ruila tallis peetud etapil maksimumpunktid ning kindlustas endale enam kui 10-punktilise vahega esikoha. Karikasarja arvestuses saavutas teise koha Vändra RSK sportlane Meriliis Merevits ponil Rafina ning kolmanda koha Berit Tilk ponil Blue Tondi RSK-st.
Ponikarika Suures ringis sai otsustavaks finaal, sest esikoha eest käis tihe rebimine. Ruila etapil pidi karikasarja senine liider Hanna-Liisa Ervin (Tondi RSK) tunnistama Eleri Siroli (Viru Ratsu) paremust. Esikolmiku moodustasid seega Eleri Siroli poniga Tinkerbell J, Hanna-Liisa Ervin poniga Romanesca ja Helisa Tartu (Tondi RSK) poniga Bingo des Chenets.
Eesti Ponikarikas jätkub välihooajal Suvise Ponikarikaga. Esimene etapp toimub juba 13-14. mail Valgerannas. Tasub osaleda, sest Suure ringi II-V etappide ja finaali võitjale tagatakse kutse Tallinn International Horse Show poniratsanike parkuuris osalemiseks.
Koos PetCity Eesti Ponikarikaga jõudis lõpule FenEst Youth Trophy nimeline karikasari. Juunioride vanuseklassis oli tihe rebimine esikoha eest ning napilt, vaid 1 punktiga, õnnestus Getriin Vesperil (Tondi RSK) edestada Johanna Jürissoni (RK Ruila Tall). Kolmanda koha saavutas Meeri-Liis Pastarus (Valgeranna RSK).
U25 arvestuses selgus võitja seniste etappide pinnalt, kuna finaalis ei olnud ühtegi U25 sportlast osalemas. FenEst Youth Trophy U25 arvestuses võitis Nora Moosar (RK Ruila Tall), kellele järgnesid Saskia Maripuu (RK Ruila Tall) ja Eliise Rannula (Tallinna RSK).
Ponikarika rollist
Hobumaailm küsis kommentaari Eesti Ponikarika eestvedajalt ja korraldajalt Katrin Velletilt.
Ponikarikas on üks pikema ajalooga võistlussarju Eestis, täites muuhulgas olulist rolli peale kasvu silmas pidades. Kuidas möödus talvine hooaeg ja millised (l)ootused on eesseisvale suvisele Ponikarikale?
Takistussõidu võistlussarja Ponikarikas on korraldatud alates 2004. aastast kuni 16-aastastele poniratsutajatele. Vastab tõele, et see on pikema ajalooga ja ka suurima osalejate arvuga võistlussari. Talvehooaeg möödus ootuspäraselt, mõnevõrra on vähenenud osalejate arv, aga meie majandusolukorras on see ka mõistetav. Kokku osales talvises sarjas 127 poniratsutajat. Suurim arv osalejaid (35) oli Tondi RSK-st.
Sellest aastast oleme veidi muutnud ka sarja nime – kasutame nüüd edaspidi nimetust Eesti Ponikarikas, mida ta sisuliselt ka on. Olenevalt toetajast, lisandub nimele ka toetaja nimi, näiteks talvel Petcity Eesti Ponikarikas, suvel Suvine Eesti Ponikarikas.
Sellest aastast oleme korralduses muutnud parkuuride artikleid ja ka punktikogumise klasse. Kokku on sarjas 5 klassi – Algajad, Väike ring, Keskmine ring, Avatud ring ja Suur ring. Avatud klassides sõidavad ratsutajad parkuure puhtusele, finaalis kahefaasilist parkuuri, mille saab lõpuni sõita. Klasside kõrgused sättisime nõnda, et ratsakoolide kõrgemale tasemele vastaks Keskmine ring ja Suur ring jääks eraponidega sportlastele, kes püüdlevad meistrivõistlustele ja Tallinn International Horse Show-le.
Vahepealsed klassid aitavad ratsutajatel ühest klassist teise liikuda ja kokkuvõttes on igal võistlejal oma tasemele midagi valida. Lisaks piirasime sarja alguse kellaaega (võistlused algavad kell 10.00), et ka kaugemalt tulevatel võistlejatel oleks mõistlik aeg võistlusele jõudmiseks. Ei ole saladus, et nii Hiiumaa kui ka Pärnumaa ja mujalt maakonnast startijatel tuli tavapäraselt kell 8 algavale parkuurile jõudmiseks kodutallist startida kella 3-4 ajal öösel, mida ei saa lastevõistluse korraldamisel mõistlikuks pidada.
Lisaks piirasime võistluse korraldaja õigust lisada parkuuridele lisaarvestusi avatud klassis, mis tihti venitasid sõidud väga pikaks. Teine oluline põhjus on selles, et poniparkuure ei ole rajameistril sisuliselt võimalik sättida sellisteks, mis sobiksid kõikidele: noortele hobustele, lastele, noortele, harrastajatele jne.
Eelmisest aastast alates peame meeles ka kõige nooremaid osalejaid. Näiteks sellel aastal oli ratsaspordiklubist Viru Ratsu üks osaleja 9aastane ja teine 10aastane. Ponikarikas tegi neile noorima osaleja auhinna. Lisaks tegime kingitused ka ratsaklubidele, kust osales sarjas 10 ja enam last. Selliseid klubisid oli kokku 5: Tondi RSK, Valgeranna RSK, Suuresti RSK, RSK Simon ja Viru Ratsu.
Suvise Eesti Ponikarika juhendisse oleme sellest aastast lisanud ka otsepääsemise võimaluse oktoobris toimuvale Tallinn International Horse Show ponideparkuuri. Nii saavad Suure ringi etappide ja finaali võitjad endale koha reserveerida juba Ponikarika toimumise ajal. On mille nimel pingutada! Püüame kaasata ka Soome poniratsutajaid etappide ja finaali sõitudesse, sest ka nende huvi Tallinn International Horse Show poniparkuuri saada on olnud elav.
Sellel aastal võõrustab esmakordselt meie sõite kogu mahus Ruila tall, mille eest oleme neile väga tänulikud! Nii toetajad kui võistluse etappide ja finaali korraldajad on olnud vastutulelikud ja koostöö on olnud väga hea. Püüame teha sarja osalejate ootustele vastavaks ja mitte unustada, et tegemist on lastega – nende jaoks on näiteks väga tähtsad rosetid, võitjate auring ja et etapid oleksid erinevates kohtades.
Ka vabatahtlike panus on oluline – suvel saavad vabatahtlikud endale Ponikarika nokamütsi, T-särgi ja põlvikud. Oleme uuendamas ka oma tõket ja muud atribuutikat – ikka selleks et lastel ja pealtvaatajatel oleks veelgi toredam võistlust jälgida. Ponikarikas on paljudele poniratsutajatele suureks motivatsiooniks ja me soovime, et see nii ka jääks – selle nimel tuleb aga pingutada igal hooajal.
Olete Ponikarikat nüüdseks mitu aastat vedanud. Kuidas olete näinud ponispordi arengut ning millised on olnud suurimad muutused selle aja jooksul?
Suurim areng on ikka startijate arvus. Muutused aga ei toimu üleöö. Ponikarikas on küll täitnud ponispordi arendaja rolli aga lõpuni seda ainult võistlussarja korraldaja ülesandeks pidada ei saa. Tähtis roll on ka treeneritel ja ratsakoolidel, kelle ponidega enamasti võisteldakse.
Suures ringis on osalejate arv olnud alla 15, mis võiks olla suurem. Lisaks vajaksid Suure ringi poniratsutajad suuremat tuge välisvõistlustel osalemiseks just info kättesaamise mõttes. Lapsed ise ei ole sageli võimelised infot hankima ja ka vanemad ei ole alati ratsaspordiga tegelemise taustaga, selles osas on meil veel arenguruumi. Ideaalis peaks olema ka ponisportlastel oma manager, sest ponisport ei ole ainult takistussõit.
Poniratsutajate kogukond aga vahetub iga aasta kuna lapsi tuleb peale ja osad vanuse tõttu lahkuvad järgmistesse klassidesse, ent seda põldu on vaja harida koguaeg – muidu pole tulemusi lootagi. Spordi arengu mõttes tuleks ikka eesmärgid ja strateegiad sättida spordijuhtide poolt, kes on selle valdkonna asjatundjad, Ponikarikas saab pakkuda vaid selleks väljundit.
Kas asjaolu, et inimesed pidid ponid üle mõõtma, jättis oma jälje osalejate arvule või ei andnud see tunda?
Segadus ponimõõtmistega on hetkel vaibunud ja saanud rahuldava lahenduse. Meie tagasiside on see, et nüüd on see palju läbipaistvam ja ausam, mis meie arvates on ainult positiivne. Kuluaaride jutud, et üks või teine poni on mõõdetud valesti või tegelikult ei vasta passi kantud mõõdule, on nüüd ajalugu. Meie teada ei ole põhjusel, et poni pole jõutud ära mõõta, saanud võistlemisel takistuseks.
FenEst Youth karikasari- kuidas läks?
Jaanuaris rääkisime sellest, mis inspireeris teid seda karikasarja looma. Kuidas on muljed pärast esimest hooaega?
Peale sisehooaga peame tõdema, et osalejaid oli juunioride klassis ootuspäraselt. U25 klassis aga vastupidi. Finaalsõidus Ruila Indooril osales vaid kolm ratsutajat juunioride kõrgusel, U25 arvestuses sõitjaid ei olnudki. Kokku osales juunioride klassis 13 ja U25 arvestuses 5 ratsutajat.
Milline oli osalejate tagasiside karikasarjale?
Kõige suuremaks plussiks pidasid osalejad seda, et said võistelda enda vanuseklassis nendele jõukohastel kõrgustel. Ehk ootus ja vajadus on täiesti olemas. Kiitust said ka Kentacky auhinnad. Eranditult kõik tagasiside andjad avaldasid lootust, et sari jätkub. Pidades aga silmas asjaolu, et meil puuduvad sisetingimustes head võistluskohad, siis on ilmselt mõistlikum sarja korraldada välihooajal. 2023 suve perioodil sarja paraku ei toimu, korraldajad on otsustanud seda korrata 2024. aasta suvel.
Millised on tulevikuplaanid karikasarja jaoks ning kas järgmisel hooajal on plaan muudatusi/uuendusi sisse tuua?
2024. aasta suvel kavatseme sama formaadiga jätkata ja planeerida etappide võistluskohad erinevatele võistlustele. Hetkel on sellest veel vara rääkida. Kaugem eesmärk oleks muidugi anda ka juunioritele võimaluse näiteks teha finaalsõit Tallinn International Horse Showl. Kui unistada suurelt, võivadki suured asjad juhtuda!