Hobumaailm.ee alustab lühiintervjuude sarjaga “saame tuttavaks”, kus tutvustame paljusid Eesti tuntumaid ratsasportlasi. Esitleme kõikide alade esindajaid läbisegi. Mitte, et me arvaks, et nad juba tuntud pole, aga väga huvitav on ju lugeda ka teiste hobufilosoofiast ja mine tea, ehk saad siit just inspiratsiooni, keda endale treenriks kutsuda, oma hobusega ratsutama kutsuda või hoopis lahenduse probleemile, millega juba pikemat aega vaeva näinud. Esimene vestlus on tehtud teeneka koolisõitja Marika Vunderiga.
Mõnusat lugemist!
Marika Vunder
Vanus: 54
Asukoht: Järvamaa
Tall: Kalmani Stables
Milline on Sinu jaoks ideaalne hobune?
Kõige rohkem meeldivad hannoveri ja oldenburgi tõugu hobused, kuna nad on hea mõistusega, kergesti käsitletavad ja treenitavad. Hobusel peab mõistus korras olema, ülejäänu on kõik treenitav. Mulle meeldivad tegelikult ka päris puhastverd torikad, kuna nad on nii ausameelsed.
Millist nõu annaksid nooremale endale?
Rohkem kannatlikkust ja analüüsimist!
Millise saavutuse üle oled kõige uhkem/tänulikum?
Loomulikult on sportlikud saavutused väga olulised ja suurt tänulikkust tunnen aja eest, mil elasin, treenisin ja võistlesin Euroopas. Aga kõige suuremaks saavutuseks pean oma suurima unistuse täitumist ehk oma kodutalli rajamist. Siin saan ise treenida ja aidata ka teisi.
Mis on sinu “moto” ratsutajana?
Anna hobusele rohkem aega valmida, ei ole vaja kiirustada. Kuula rohkem oma hobust.
Kui Sulle pakutaks võimalust investeerida suur hulk raha Eest ratsaspordi arengusse, mida ette võtaksid ja kuidas seda raha kulutaksid?
Rajaksin korraliku kaasaegse ratsakeskuse, kus saaks korraldada ka suuri võistluseid. Ostaksin häid hobuseid ja annaksin andekatele õpilastele võimaluse nendega treenida ja võistelda. Tooksin häid treenereid regulaarselt trenne andma.
Millist hobust varasematest aegadest taga igatsed? Miks?
Vene ajal oli mul väga eriline hobune Peleng, temaga kuulusin NSVL-i koondisesse. Ta oli raske iseloomuga ning kergelt ei tulnud midagi, aga meil oli hea klapp.
Kellele hobumaailma inimestest austuse või imetlusega n-ö alt üles vaatad?
Kidlasti minu esimene treener Pille Elson ja juba meie seast lahkunud Jüri Villemson. Suureks eeskujuks on ka Carl Hester.
Mida soovitad noortele Eesti koolisõidu tulevikulootustele?
Kannatlikkust, tahtejõudu ja julget pealehakkamist!
Milline on Sinu lemmik treeningharjutus ilma milleta kuidagi hakkama ei saa ja mille juurde ikka ja jälle tagasi pöördud?
Üleminekud!
Nimeta midagi, mida alles hiljuti hobuste või ratsutamise kohta õppisid?
Ei oskagi kohe midagi konkreetset esile tuua, aga ikka ja jälle avastan treenides ja hobustega tegeledes enda jaoks mingeid uusi asju. Õppida on kogu aeg midagi! Mulle on alati meeldinud kõrvalt jälgida heade sõitjate treeninguid – sealt on palju kõrva taha panna.