Ratsasport on ainulaadne spordiala. Seda seetõttu, et saavutus sõltub kahe osapoole, ratsaniku ja hobuse omavahelisest koostööst. Heade tulemuste eelduseks on kindlasti aastatepikkune tõhus ja pidev treening, kuid väga olulist rolli mängib protsessis ka psühholoogiline treening.
2019. aastal Eesti noori ratsasportlasi külastanud vaimsete oskuste treener Poppy Blandford on öelnud, et ülemaailmselt on ratsaspordis suurimateks probleemideks ratsanike enesekindluse puudumine ja toimetulek pingega. Siinkohal on oluline välja tuua, et enesekindluse puudumine ei seostu vaid hirmuga ennast kukkudes vigastada. See on tugevalt seotud inimeste arvamuste ja hinnangutega meie oskustele ning hirmu ja piinlikkusega ebaõnnestumise ees. Võistlus on sportlase jaoks alati stressor, mille tõlgendamine mõjutab tema psüühilisi reaktsioone. Paremal juhul tähendab stress sportlasele kõikide oma jõudude kaasamist hea tulemuse saavutamiseks, kuid sageli läheb vastupidi ning selle tulemusena tabab teda ebaõnn. Tüüpilisteks seletusteks on sellisel juhul liigne üritamine, ebakindlus või füüsilise lõdvestumise puudumine, mille tõttu võib ratsanik saata hobusele segadusse ajavaid signaale ning see omakorda rikkuda soorituse.
Selleks, et säilitada võistlusolukorras rahulik meeleolu, enesekindlus, tugev keskendumine oma sooritusele ning emotsioonide ja stressi ohjamine, on oluline arendada endas selliseid psüühilisi omadusi nagu visadus, eneseusk, järeleandmatus, julgus, pettumusetaluvus, enesevalitsemine pingelises olukorras, võime püstitada eesmärke ning suutlikkus enda keha lõdvestada ja rahuneda. Visaduse kujundamisele aitab kõige paremini kaasa eesmärkide ja vahe-eesmärkide püstitamine. Läbi selle näeb sportlane, et tugev treening tagab tulemuse ja toob kaugemaid eesmärke lähemale.
Eneseusu kujundamisel lasub oluline roll treeneril – oluline on anda eelkõige positiivset ja konkreetset tagasisidet ning välja mõelda proovile panevaid, kuid nii ratsanikule kui hobusele võimetekohaseid harjutusi. Siinkohal on oluline mainida, et enesekindluse kasvatamiseks võistlusolukorras on mõistlik osaleda võistlusklassis, mis on aste madalam kui tase, millel võistluspaar kodus treenib. Järeleandmatust saab kasvatada raskete treeningutega, mille käigus innustab treener õpilast ületama eelnevalt saavutatud taset. Julgust võib arendada samm-sammult keerulisemate ülesannete täitmisega ohutust ning toetust pakkuvates olukordades. Pettumusetaluvust tugevdavad vestlused, mille käigus õpetatakse sportlast vaatama ebaõnnestumistele kui õpetlikele kogemustele, mille analüüs aitab treeningute edasist suunda täpsustada.
Selleks, et pingelises olukorras säilitada enesevalitsemine, kasutatakse erinevaid eneseabi meetodeid nagu kujutlus- ja lõdvestustehnikad ning eesmärkide seadmine. Eesmärkide püstitamisel tuleks veenduda, et eesmärk on täpne, selge ja konkreetne. Kui ratsanik pürgib täpselt sõnastatud ning mõõdetavate eesmärkide poole, suudab ta ka treeningutel saavutada paremaid tulemusi. Tegevusviise, mida arendades püüab sportlane oma eesmärgile läheneda, peab kirjeldama võimalikult konkreetselt. Eesmärk peab olema väljakutseks, kuid seejuures jääma siiski teostatavaks. Sellisel juhul on sportlane püstitatud eesmärgi nimel pingutamiseks kõige tugevamalt motiveeritud. Liiga kerge eesmärk ei esita piisavat väljakutset ning seetõttu ei tugevda see ka motivatsiooni ega aita kaasa paremate tulemuste saavutamisele.
Ideaalis peaks sportlane arutama treeneriga üheskoos läbi, millised eesmärgid vastavad kõige paremini sportlase võimetele ning ees seisvatele väljakutsetele. Selleks, et sportlasel säiliks motivatsioon kogu hooaja vältel, on oluline püstitada nii lähemaid kui ka kaugemaid eesmärke. Ratsaniku keha ja istaku lõdvestatuse säilitamiseks on oluline õppida oma keha lõdvestatult hoidma. Kui ratsanik suudab hoida oma keha lõdvestunult, on ajul väga raske tekitada negatiivset emotsionaalset seisundit. Parim viis keha pingest vabastamiseks on keskenduda enda hingamisele.
Eelnevalt nimetatud psüühiliste omaduste arendamine eeldab järjepidevat tööd iseendaga. Sageli on sportlased enda kõige karmimad vaenlased – erinevad negatiivsed mõtted, liigne enesekriitika ja kõhklus hakkavad häirima nende keskendumist ja sooritusvõimet nii võistlustel kui treeningus. Sooritust nõrgendavate negatiivsete mõtete ümbertöötlemine positiivseteks mõteteks on õpitav protsess ning mida paremini on sportlase psüühika treenitud, seda kiiremini ta tippsaavutuseni jõuab.