Soome turva- ja kemikaaliamet (Tukes) testis 11 ratsutamiseks mõeldud kiivrit ja tulemused osutusid viletsateks. Laboritestide tulemusena peatas Tukes nelja kiivri müügi, neli mudelit kutsuti turult tagasi ja üks eemaldati müügilt. Infot turult kõrvaldatud kiivrite kohta leiab Soome ohtlike toodete kodulehelt kui ka EL-i kiirhoiatussüsteemist Safety Gate (endine RAPEX).
Kiivrite testimiseks ostis Tukes 11 erinevat kiivrit, mida müüakse Soome ratsavarustuse poodides. Kiivrid erinesid üksteisest nii tootja kui hinna poolest. Kui odavaim testis osalenud kiiver maksis umbes 35 eurot, siis kalleim ligi 300 eurot. Kahjuks ei taganud selles katses kõrgem hind paremat kvaliteeti, kuna tõsiseid puuduseid leiti reeglina just kallimatel kiivritel. Tukes testis kiivreid TÜV Rheinland LGA Products GmbH laboris.
Miks kiivrid testis põrusid?
Kiivrite puhul uuriti, kui hästi kaitseb kiiver pead löögi eest, millised on kiivri kinnitussüsteemid ja kas nad peavad kukkumisele vastu, kas kiiver kaitseb teravate esemete eest ja kas kiiver varjab ratsaniku vaatevälja.
Testide põhjal leiti üheksal kiivril tõsiseid vigu, mistõttu tuleb nad turult eemaldada. Seejuures olid neljal juhul puudused sedavõrd tõsised, et kiivrid kästi tagasi kutsuda ka tarbijatelt. Nõuetele vastas vaid kaks kiivrit.
Neli kiivrit, mis kutsutakse tagasi on (NB! see kehtib vaid konkreetsetele mudelitele):
- Samshield Shadowmatt– mudel #2K16 / #02, toodetud 10/2020, 12/2020 ja 06/2021. Kiivri võime lööke summutada ei vasta nõuetele. Kukkumisel või löögi korral võib kasutaja saada pea- või kaelavigastuse, kuna kiivrinokk on liiga jäik.
- Casco Nori Hufeisen– mudel 01709. Kiiver ei kaitse löökide eest.
- Imperial Riding Olania Crystal– mudel E06 KL13321005. Kiivri nokk on liiga jäik ja võib vigastada ratsaniku kaela kukkumisel.
- USG Riding helmet Comfort Training– mudel Z13, partii number 20/429. Kiiver ei kaitse piisavalt ratsaniku pead kukkumise korral.
Kokkuvõttes avastati kolmel kiivril tõsiseid puudujääke löögi neeldumisel ehk kiiver ei kaitse selle kandjat löögi eest. Ühe kiivri puhul avastati, et see ei kaitse ka teravate esemete eest. Viimane on oluline, sest liikudes näites maastikul, on oluline, et kivi või muu ese läbi kiivri ei tungiks.
Back on Track EQ3 Lynx (partii nr 10, suurus S, 2019/10) kiiver eemaldati müügilt, sest testi käigus avastati, et kiivri kinnitusrihm võib puruneda, mistõttu ei kaitse kiiver kokkupõrke korral kandja pead. Ka kiivri löögi neeldumisvõimet hinnati madalalt ega peeta piisavaks, et peavigastuste eest kaitsta.
Lisaks eelmainitud kiivritele tuleb nelja kiivrimudeli müük peatada. Neljal kiivri (Equitare Hile, Hansbo Hs Vision Tech Profile, HKM Carbon art, Horze Ashley Kids ratsutamiskiiver) puhul leiti, et neil puuduvad nõuetekohased sertifikaadid, mistõttu on nende müük peatatud.
Kas ja kuidas mõjutab see Eesti ratsutajaid?
Kuna Soomes testimisel põrunud kiivrite mudeleid müüakse ka Eestis või on kättesaadavad Eesti ratsutajatele, siis uuris Hobumaailm Eesti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt (TTJA), millised on ameti soovitused.
“Kui müüja saab teada, et pakutav toode võib olla ohtlik, sõltuvad edasised sammud teabe allikast. Informatsiooni saamisel edasimüüjalt, importijalt või tootjalt antakse tavaliselt ka juhised, kuidas käituda: millist infot ja kellele edastada, kuidas korraldatakse toodete tagasinõudmine või asendamine,” selgitas TTJA tooteohutuse talituse juhataja Jana Baljutis-Kütt. “Kui aga ohtliku toote kohta tuleb teade järelevalveasutuselt, peab müüja koostöös edasimüüjaga/importija/
Baljutis-Kütt lisab, et juhul kui teave pärineb avalikest allikatest, nagu Safety Gate (endine RAPEX), on oluline tutvuda teatega põhjalikult ja selgitada välja, kas oht puudutab kõiki sama mudeli ja tootekoodiga kiivreid või on olemas erandid, nagu konkreetne tootmisaeg või partii, ja määrata kindlaks rakendatud meetmed. “Kuna ratsakiivrid on teise ohukategooria isikukaitsevahendid, siis juhul kui need ei vasta ohutusnõuetele, siis enamasti nõutakse sellised tooted tagasi. Rohkem infot tagasinõudmise kohta võib leida TTJA kodulehelt.“
Mida peaks aga tegema ratsutaja, kes avastab, et tema kiiver on tunnistatud ohtlikuks ja kuidas veenduda kiivri kvaliteedis? “Kui toode osutub ohtlikuks, siis kõige olulisem on seda toodet mitte enam kasutada ja pöörduda toote müünud ettevõtte poole, kes annab vajalikud käitumisjuhised oma kliendile,” kommenteerib Jana Baljutis-Kütt.
Iga ratsutaja saab veenduda oma kiivri kvaliteedis. “Iga kiivriga peab kaasas olema vastavusdeklaratsioon, millel on märgitud kuupäev. See kuupäev peab olema varasem kui tootmiskuupäev, mis on märgitud kiivri sees,” jagab ta soovitust. “Deklaratsioonis peab olema mainitud ka labor, mis on hinnanud ja testinud kiivri ohutust. Kui deklaratsioonis laborit ei ole nimetatud või kui labor asub väljaspool Euroopa Liitu või Türgit, ei vasta kiiver ohutusnõuetele ja tuleks jätta ostmata,” soovitab Jana Baljutis-Kütt.
Kui ostad ratsutamiskiivri, siis
Ratsutamiskiivrit ostes pöörake tähelepanu järgmistele asjadele:
- Kiiver peab olema õige suuruse ja istuma peas hästi. Loksumist või nn kasvuruumi ei tohi olla. Kiivri all ei tohi kanda paksu mütsi, sest müts tõstab kiivri peast eemale ja te pole enam nii hästi kaitstud. Talviseks ajaks müüakse poodides spetsiaalseid kiivritele mõeldud alusmütse.
- Kindlasti ei soovita osta kasutatud kiivrit, sest selle kaitsevõimes on võimatu veenduda. Kiiver võib olla eelmise kasutaja poolt kahjustada saanud, seda kasutaja teadmata, ja kahjustumist võib olla keeruline märgata.
- Kontrollige kiivri märgistust. Igal kiivril peab olema järgmine teave:
– Tootja ja/või importija teave
– CE-märgis
– Kiivri suurus sentimeetrites.
– Teave standardi kohta, mille järgi kiiver on valmistatud. Uuematel kiivritel võib olla standardiks märgitud EN 1384:2023, kuid turul võib olla ka vanemaid kiivreid.
Loe ka soovitusi kiivri kandmisel- “Kiivri kandmise 10 soovitust”