Mis Steve Guerdat’l kevadel Maailmakarika finaalis napilt ei õnnestunud, selle tegi ta tasa Olümpiamängudel, võttes ainsana kaks vooru puhtalt läbinud sportlasena takistussõidu individuaalse kuldmedali. Hõbemedali pärast ümber hüppama läinud kahest sportlasest õnnestus paremini Gerco Schröderi esitus, pronksi pälvis Cian O’Connor.
Juunis oma 30ndat sünnipäeva tähistanud Guerdat pidi tänavu aprillis Maailmakarika finaalis tähtsa tiitli nimel ümberhüpetele minema ameeriklase Rich Fellersiga väledal Flexible’il, kes teisena startija eelist ära kasutades tookord poole sekundise edumaaga võidu võttis. Täna šveitslane seda õudusunenägu enam läbi elama ei pidanud, sest keegi teine kahevoorulist parkuuri vigadeta ei lõpetanud.
Vasakult: Gerco Schröder (NED), Steve Guerdat (SUI), Cian O’Connor (IRL)
Esimesest voorust oli 0 kp kuuel sportlasel ning võis eeldada, et just keegi neist võtab võidu. Oliver Guillon (FRA) ja Lord De Theize eksisid kahel korral ning lisandus ka karistuspunkt normiaja ületamise eest.
Järgmisena oligi stardis Steve Guerdat oma suurepärasel hobusel Nino Des Buissonnets. Hobune näitas head vormi ja ükski latt ei langenud. Sõitja ütles hilisemal pressikonverentsil, et Nino vorm on sama värske nagu esimesel päeval ning temaga oli kerge hüpata.
Steve Guerdat ja Nino Des Buissonnets
Britt Scott Brash võttis Hello Sanctosel rajalt kaasa 4 kp, kuid sai siiski marulise aplausi osaliseks. "Sellisel tasemel on nii kerge teha vigu, väiksemgi pisiasi loeb. Ma arvan, et kui ma vaatan oma sõitu hiljem videost, siis võibolla leian, mida tegin valesti. Kõige rohkem on mul kahju kodupublikust, kuna tunnen, et vedasin neid alt. Ja kui me siit koduteele asume, siis ma tean, et ma ei koge enam iialgi sarnast tunnet nagu sellel olümpial."
Scott Brash ja Hello Sanctos
Startida jäi vaid kahel vanameistril – Marcus Ehningul (GER) ja Nick Skeltonil (GBR), kes mõlemad oleks tõepoolest võitu väärinud. Ehning ja Plot Blue alustasid hästi, kuid tõmbasid maha kaks lõpupoole asetsevat takistust. "See oli äärmiselt ebameeldiv. Läksin ühele tõkkele liiga ettevaatlikult ning see tuli maha, mille tagajärjel kaotasime hobusega mõlemad fookuse," kommenteeris Ehning, kes tuli 2000. aastal Saksamaa koondisega OM kuldmedalile, kuid pole iialgi võitnud individuaalset medalit.
Marcus Ehning ja Plot Blue
Rahvas ei suutnud oma emotsioone tagasi hoida, kui Nick Skelton ja Big Star areenile astusid ning järjest võimsaid ja kindlaid hüppeid sooritasid. Seejärel aga langes üks latt ning kogu muinasjutt sai läbi. "Mul on kahju inimestest, kes siia tulid täna lootusega, et võidame veel ühe medali. Eks minagi lootsin. Aga üks vale puudutus ja kõik on läbi, nii see kord on. Ma arvan, et oleksime pidanud lihtsalt rahul olema eilse kuldmedaliga, sest seegi on väga ilus," kommenteeris Skelton, kes jäi individuaalarvestuse üldkokkuvõttes jagama viiendat kohta Alberto Michani (MEX) ja Scott Brashiga (GBR).
Nick Skelton ja Big Star
Ümberhüpped peeti hoopis hõbemedalile
Kuna kaks sportlast Cian O’Connor ja Gerco Schröder olid eelnevalt kogunud vaid 1 kp, seisid ees ümberhüpped hõbemedalisti selgitamiseks. Loomulikult oleks kõik soovinud ümberhüppeid Guerdat’ ja Skeltoni vahel kuldmedalile, kuid suure vaatemängu pakkusid needki. Schröder startis Londonil esimesena ning sõitis vigadeta. O’Connoril oli nüüd võimalus teda ajaga edestada ning võtta hõbe. Oli näha, et iirlane pani kõik mängu, kuid lõikas viimasel takistusel näppu ja kaotas. Tema rõõmu see tegelikult ei vähendanud, kuna ta pääses finaali ainult seetõttu, et Rolf-Göran Bengtssoni Casall ei läbinud hommikul veterinaarkontrolli. Ühe õnnetus on teise õnn, sest õigupoolest pääses Bengtssoni välja langemisel finaali koguni 3 paari, kel kõigil eelnevatest voorudest kogutud 20 kp.
Gerco Schröder ja London
Cian O’Connor ja Blue Loyd 12 lähevad riskile
O’Connori keeruline teekond finaali
Vatsuolulise O’Connori teekond seekordse medalini on tõepoolest olnud konarlik ja täis vedamist. 2004. aasta OMil Ateenas võitis iirlane kuldmedali, mis sama aasta oktoobris ära võeti, kuna tema hobune Waterford Crystal andis positiivse dopinguproovi. Tegemist oli keelatud, kuid mitte sooritust parandavate ainetega, mis olid hobusele veterinaari poolt mõni aeg varem välja kirjutatud. Tookordse kulla pälvis esialgne hõbemedali omanik Rodrigo Pessoa (BRA), kes võistles ka Londonis, saavutades individuaalselt 22. koha.
Lisaks oli O’Connor üldse algselt Iirimaa reservsportlane, sest kaks riigile mõeldud kohta said endale Billy Twomey ja Denis Lynch. Viimase saatus oli aga südantlõhestav, kuna tema hobune Lantinus ei läbinud pärast Aacheni CHIO Rahvuste Karika teist vooru hüpertundlikkuse testi ning elimineeriti. Iirimaa föderatsioon otsustas seepeale, et Lynch ei ole õige mees nende riiki esindama, ning sillutas tee O’Connorile. Lõppeks ei läbinud rootslaste Casall täna hommikul veterinaarülevaatust ning eelnevatel päevadel mitte kõige paremini esinenud iirlane, kui järjekorras järgmine, sai koha finaali.
Cian O’Connor ja Blue Loyd 12
"Ma loodan, et see pronksmedal toob Iirimaa ratsasporti veidike rõõmu ja minu rahvale natuke enesekindlust tagasi. Ma ei ole maailma parim ratsutaja, aga olen kindlasti üks organiseeritumaid. Mõtlesin tänase enda jaoks korralikult läbi ja ütlesin oma naisele hommikul, et sõidan puhtalt. Ta naeris mind välja," kommenteeris sportlane, kes tõi Iirimaale nendelt Olümpiamängudelt üldse esimese medali. Oma hobuse Blue Loyd kohta lisas O’Connor, et ta pole küll füüsiliselt väga suur, kuid tal on võitleja hing ja suur süda. "Ta on lihtsalt uskumatult julge ja vapper."
Schröder ei suuda kahte medalit uskuda
Gerco Schröder oli oma kahest medalist (eilne ning tänane hõbe) vaimustuses: "Ma ei osanud millestki sellisest unistada. London hüppas fantastilisi voore kõikide päevade jooksul ning me tõesti võitlesime."
Gerco Schröder ja London
Küsimusele, miks tema hobusel just selline sobilik nimi on, vastas Schröder, et hobune tundus algusest peale paljutõotav. "Me ei teadnud, mis kõik võib juhtuda, kuid lootsime loomulikult Londonisse pääseda ning siin midagi head korda saata. Mõtlesime siis, et paneks talle õige nimeks London. Ta on väga tundlik hobune, mistõttu ma ei saa talle isegi suulisi suhu panna, kuid ta on võimas."
Lamaze ennustas just Guerdat’d üheks võimalikuks võitjaks
Eelmine olümpiavõitja Eric Lamaze pidas just Steve Guerdat’d üheks vähestest, kes võiks võidu võtta. Ka Guerdat ise ei olnud selles osas väga erimeeles. "Maailmakarika finaal oli meile heaks proovikiviks, enesekindluse kasvatajaks ja tee sillutajaks. Nino sai pärast seda korralikult puhata ning ma teadsin, et ta on tugev. Uskusin, et kui ma ise sõidan hästi, siis me võime võita. Ta võib paista keeruline sõita, kuid on tegelikult üsna kerge ja koostööaldis. Läks küll veidi aega, kuni me õppisime teineteisest aru saama, kuid terve selle nädala oli ta suurepärane."
Steve Guerdat näitab Nino Des Buissonnets’i suunas, viidates, et just hobune tegi ära suurema töö
Guerdat lisas, et ta armastab ratsutamist üle kõige ja jätkab seda isegi siis, kui peab vahepeal sõitma väiksemaid võistlusi. "Minu eluunistus täitus väga noorelt ja ma olen selle üle loomulikult väga õnnelik. Mu selja taga on nii tugev tiim, keda ma kõiki tahan tänada, ning eriti oluline on mulle minu isa toetus." Steve’i isa on olümpia-tasemel takistussõitja Philippe Guerdat.
Rajameister Bob Ellis ütles lõpetuseks, on pisut üllatunud paljude väga tugevate sõitjate konkurentsist välja langemisest, kuid samas väga uhke nende üle, kes võitsid. "Ma tahtsin teha rajad, mis säästavad hobuseid ega tee kellelegi liiga, kuid on samas piisavalt tehnilised, et järk-järgult välja selgitada, kes on praegu kõige paremad. Kogu plaan oli lihtsalt päev-päevalt raskemaks minna, aga püsida mõistlikes piirides."
Takistussõidu tulemustega saate tutvuda siin: http://www.london2012.com/equestrian/schedule-and-results/day=8-august/index.html
Vasakult: Gerco Schröder (NED), Steve Guerdat (SUI), Cian O’Connor (IRL)
Homme on ratsaspordis viimane päev. Esimest korda lõpetab ratsaspordialad koolisõidu vabakava ning esimest korda selgitatakse individuaalsed medalid ainult selle programmi põhjal.