Talverõõmud Takistussõidus on toimunud juba kümnel aastal

Eesti ratsaspordis ei ole just liialt palju pikaajalise traditsiooniga võistluseid. Üks nendest, traditsionilistest, kannab nimetust Talverõõmud Takistussõidus ning toimus see võistlus tänavu juba kümnendat korda, 5.-6. Aprillil Niitväljal. Ilmselgelt oli tegemist selle sisehooaja suurima võistlusega, mille kahel päeval asus starti märkimisväärne hulk paare, kelle hulgas pea kogu Eesti paremik.
 
Kõik algas lastest ja harrastajatest
 
Teise võistluspäeva hommikul tegin juttu Talverõõmude eestvedaja, Niitvälja ratsakooli pikaajalise treeneri Merle Männikuga, kellelt uurisin, kuidas kõik alguse sai. „Võistluse traditsioon sai alguse 2003. aastal. Aastate järgi peaks tänavu olema juba 11-s võistlus, kuid mullu olime sunnitud ürituse viiruspuhangu tõttu ära jätma. Perioodil, mil alustasime, oli meil Niitväljal väga arenenud harrastussport ja seda nii harrastajate hulga kui taseme poolest, kellel aga puudus väljund eraldiseisva harrastusklassina võistlustel. Tunnihobustega sõitsid harrastajad isegi kuni 110 cm kõrguseid parkuure. Sellest tekkis ka mõte korraldada oma baasis võistlus. Esimestel Talverõõmudel olidki kavas võistlusklassid ainult harrastajatele ja lastele. Kõrgemad sõidud tekkisid hiljem juurde, kui võistlusest huvitatud harrastajad olid ostnud hobuseid, kellega võistlesid tegevsportlased, ning ka ürituse korraldamine oli arenenud tasemele, mis lubas pakkuda osalemisvõimalusi Eesti parimatele sportlastele. Otsustava tähtsusega selle juures oli  võistluse esimese ja seni suurima toetaja Mart Urbase (toim. Mardi firma Kontek)  hobuse Fee areng,“ selgitas Merle.
 
Talverõõmud ei ole muide alati toimunud Niitväljal. Pärast seda, kui Niitvälja baasi endine omanik Peeter Raid keskuse müüs, toimusid Talverõõmud aastatel 2007-2010  Veskimetsa Ratsakeskuses. „Jätkasime sealgi koos Veskimetsa usina meeskonnaga oma põhimõtet edendada laste- ja harrastussporti ning pöörasime tähelepanu  võistluse kvaliteedi arendamisele. Omamoodi tunnustuseks oli fakt, et meile usaldati mitmel korral tänaseks ajaloo hõlma kadunud sisemeistrivõistluste korraldamine. Tiitlivõistluseid viisime läbi koos Talverõõmudega juuniorite klassis. Üks suuremaid väljakutseid meie korraldustiimile oli aga Talverõõmudest eraldiseisva Eesti sisemeistrivõistluste korraldamine aastatel 2008 ja 2009 Niitväljal juunioride ja seenioride klassis koos toonase sisehooaja karikasarja finaaliga, mida peame seni tähtsaimaks ja kordaläinumaks ürituseks. Tõeliselt kahju on, et talvehooaega ei ilmesta praegu ühiselt organiseeritud sarjad ja kaotatud on ära sisemeistrivõistluste tiitlivõistluste klassid.“

Kevadise võistluse raames toimunud takistussõidu sisemeistrivõistlused võitsid Andrus Kallaste ja Opaal. Aasta siis oli 2009. 

Talverõõmud Veskimetsas. Juuniorklassi sisemeistriks 2007. aastal tuli Renek Rosenberg


 
Rohkem eraldi arvestuse lastele, noortele, harrastajatele
 
„Talverõõmude võistluse eripäraks on olnud ka see, et oleme alati pidanud tähtsaks erinevate vanuse- ja tasemeklasside eristamist nii võistlejate kui ka hobuste seas. Eraldi arvestused on lastele, juunioritele, noortele, samuti noortele hobustele ja harrastajatele.  Mulle tundub kentsakas Eesti takistussõiduvõistlustel juurdunud komme korraldada madalatel kõrgustel avatud klasse, kus koos võistlevad lapselapsed ja vanaisad. Kas keegi kujutaks ette sellist võistlust näiteks krossijooksus? Ei ole võimalik, et konkureerivad samas arvestuses 10aastane poiss ja 30aastane mees! Seega kutsun kõiki korraldajaid üles avama oma võistlusi võimalikult erineva tasemele võistluspaaridele, aga tunnustama alati oma klassi parimaid, et tagada võistluste arusaadavus ja atraktiivsus publikule, motiveeritus lastele, harrastajatele ja lapsevanematele ning arengule kaasaaitavad mitte kiirusele mõeldud sõidud noorhobustele,“ lisab Männik.

Rõõm saavutatu üle: Tallinna Ratsaspordikooli õpilane Lisbeth Sirvi ratsakooli ponil  Kalver laupäevase juunioride parkuuri teine.


 
Veidi hiljem teen juttu ka võistluse peakohtunikuks olnud Mart Urbasega, kes selgi korral oli sündmuse suurimaid toetajaid:  „Tegelikult toetan ma Talverõõme teisest võistlusest alates. Esimese suurima auhinna pani välja tollal kodumasinate müügiga tegelenud Toomas Pai seenior, kelle poolt oli harrastajate peauhinnaks pesumasin! Mingil hetkel panustasime teiste harrastajatega koos, kuid siis nad ükshaaval kadusid. Kuna olen ise suhteliselt halb raha küsija, pean lihtsamaks puudu olev summa enda poolt anda. Võistlus on kuidagi südamelähedaseks saanud ja nii ma olengi toetajaks jäänud. Kuidas edasi? Mina olen igal juhul nõus edaspidigi toetama, kui Merle (toim. Männik) on nõus korraldama.“

Peakohtunik Mart ja rajameister Renee keset sisukat diskussiooni


 
Kohal pea kogu Eesti takistussõidu paremik
 
Võistlus kulges aga oma rada. Seda, et sportlastele pakkus suurt huvi  Talverõõmude võistlusel  osalemine tõestab ilmekalt fakt, et sebimine Niitvälja maneežis algas mõlemal päeval juba hommikul enne kaheksat ja lõppes laupäeva õhtul pärast üheksat, pühapäeval pärast kaheksat. Osalejate tase oli tugev, sest esindatud oli kogu hetkel kodumaal viibiv takistussõitjate paremik – edetabeli esikuuikust puudus näiteks vaid Madalmaades elav ja treeniv Hanno Ellermann.
 
Planeeritult oli võistluse kulminatsiooniks pühapäevane 135 cm kõrguste takistustega Konteki auhindadele peetud Grand Prix. Rajameister Renee Nüüd oli üles seadnud enamuse arvates piisava raskusastmega raja, kuid puhtaid sooritusi tuli sellele vaatamata 23st tervelt 13. Ratsaliidu tegevjuhtidega arutades tõdesime, et 135 cm taseme jaoks on eestlaste hobupark piisavalt kvaliteetne ning pigem tähendas selline puhaste arv pigem head kvaliteeti, mitte liialt lihtsat rada.
 
Ümberhüpetel oli tekkinud olukorras arvestatav intriig, sest auhinnalisi kohti oli kuus, pretendente aga kuraditosin. Esimese puhta soorituse ümberhüpetel tegid Kertu Klettenberg ja Figaro Z, teise Kertu isa Gunnar hobusel Gloria PKZ, suutmata ületada tütre tulemust ajas. Esimese ümberhüpete soojenduse lõpus tõusis liidriks Rein Pill oma esiratsuga Virgin Express. Teises soojenduses tegi aga Reinust ligi sekundi jagu kiirema aja tuntud kiirete soorituste spetsialist Urmas Raag, seekord hobusega Zitaco M. Eelviimasena startis edetabelijuht Tiit Kivisild Sullivaniga ja Raagi tulemus sai omakorda 0.14 sekundiga löödud. Tiidu võitu ei suutnud nurjata ka viimasena startinud Gunnar Klettenberg Bettabaliaga.

Tiit ja Sullivan võidavad selleaastase Kontek GP tänu osavatele pööretele. 

 
Showprogrammid toovad alati publikusse elevust
 
Korralikele sisevõistlustele kohaselt ei puudunud showprogramm Talverõõmudeltki. Enne Grand Prix autasustamist kappasid võistlusväljakule koolisõitja Dina Ellermanni juhtimisel erinevas vanuses ja erineval tasemel kostüümides ratsasportlased. Programmiga, mille läbiv idee oli Inglismaa oma ratsapolitseinike, näitsikute ja koeri jalutavate vanamemmedega, Benny Hilli tunnusmuusika ja muuga. Osa võtsid nii Niitvälja ratsakooli õpilased peamiselt eesti tõugu ja eesti sportponidega,  kui ka tuntud tegevsportlased nii jala kui ratsa. Kindlalt saan väita, et pisuke hulk huumorit tõmbas suhteliselt vaikselt istunud publiku käima, aplaus esinejatele oli vägev.

Heiki Vatsel rollis "daam koerakestega"

Urmas Raag kamandab preilnasid valju vile abil


 
Hoidkem ja hinnakem traditsioone
 
Inimesed armastavad stabiilsust. See annab neile turvatunde ja kindluse nii oleviku kui tuleviku suhtes. Ei ole midagi erinevat ka ratsaspordis ja seetõttu on oluline traditsiooniliste võistluste püsimine. Hobumaailma uudisteski oleme paljudel kordadel kajastades maailma suurturniire saanud neid nimetada legendaarseks, traditsiooniliseks, ajalooliseks jne. Sellistele võistlustele ihaldavad pääseda sportlased, neid hindavad pealtvaatajad. Meie väikeses vabariigis on traditsiooniliste võistluste lipulaevaks tõusnud kindlasti 11 korda toimunud Tallinn International Horse Show. Loetelu võime jätkata 33-l korral toimunud Luunja Karikaga, ajaloolise Ruila Indoori ja Kärdla Ratsupäevadega, 19. korda toimuva Tondi Ponikarikaga. Nende hulka kuuluvad ilmselgelt ka Talverõõmud Takistussõidus. Müts maha kõikide korraldajate ees, kes on suutnud hoida taset ning loonud oma võistlusest traditsiooni.  Jõudu jätkamiseks!


 
Rohkem pilte võistlusest leiate lähitulevikus aadressil http://www.kyllitedre.com/SHOWJUMPING