Käisite jaanuari lõpus Malle ja Martiga Zürichis kohtunike koolitusel, mis see endast kujutas?
Tegelikult toimus seal mitu üritust. Esiteks on takistussõiduametnikele ette nähtud nn. enda vormis hoidmiseks värskenduskursused. Seal kategooriat tõsta ei saa, kuid iga mõne aasta tagant tuleks endale ühtteist meelde tuletada ning ennast vajadusel täiendada, näiteks, kui määrustik on muutunud. Seega siis käisime tasemel püsimise eesmärgil sellel kursusel.
Teiseks toimus Rahvusvahelise Takistussõiduametnike Klubi (International Show Jumping Officials Club) aastakoosolek, kuhu mina küll ei kuulu, kuid Marti ja Malle kuuluvad. Sain siis sellestki osa võtta, kuna ma juba seal viibisin. Tänavu osales tunduvalt rohkem ametnikke kui tavaliselt, kuid mis selle põhjuseks on, ma öelda ei oska.
Lisaks õnnestus vaadata ka 5* tasemel Lääne-Euroopa liiga MK etappi, kus oli kohal suurem osa maailma parematest takistussõitjatest. Etapi võitis seekord Marcus Ehning.
Marcus Ehning ja Noltes Kuchengirl võtsid Zürichis Maailmakarika etapivõidu. Foto: Katya Stuppia/FEI
Räägi lähemalt, mis asi see ametnike klubi selline on?
Sinna klubisse kuuluvad takistussõiduametnikud (kohtunikud, rajameistrid, stewardid) üle maailma, et omavahel arutleda ja informatsiooni vahetada, tehakse koolitusi ja loomulikult seistakse ühiste seisukohtade eest. Klubi on iseseisev organisatsioon, kuid teeb FEIga tihedat koostööd.
http://www.isjc.com/
Miks sina sinna ei kuulu?
Ausaltöeldes ei leia ma lihtsalt mingit vajadust sellel enda jaoks olevat. Ma saan suhelda inimestega ka ilma klubilise kuuluvuseta. Muud põhjust polegi.
Mainisid enne, et värskenduskursusel arutatakse määrustiku muudatusi. Kas midagi olulist on muutunud?
Koguaeg midagi natuke muutub või täieneb, kuid praegu midagi põhjapanevat ja olulist öelda pole. Muutuvad tihti reklaamide ja logodega seotud punktid. Arutasime taas eriolukordi ja määrustiku üldist tõlgendamist. Räägitakse, et täiesti uus määrustik ilmub vist järgmisel aastal.
Millised on need eriolukorrad, mida annab erinevalt tõlgendada?
Oi, neid ikka on. Näiteks, määrustiku järgi võib kahes sõidus artiklid 269 (tõusva raskusega parkuur) ja 270 (top scor) kasutada jokkerit pärast finišiliini. Paljude ametnike meelest on see jabur. Kui ratsanik kukub enne selle ületamist, aga samas ta on ju finišiliini juba läbinud, kuidas siis käituda? Samamoodi on lood tõrkumisega.
Veel on määrustikus kirjas, et iga tõkke juures võib hobust karistada kuni 3 korda. Kas see siis tähendab, et tegelikult näiteks 15 takistuse olemasolul ma võin hobust kokku 45 korda peksta, ja sellest midagi hullu pole?
Suhteliselt uue asjana on arutellu kerkinud küsimus, et kuna pärast stardiliini läbimist võib nüüd kohtunik teatud juhtudel lubada uuesti stardiliini läbimist (näiteks kui ratsanik ja hobune tegelikult ei plaaninud üldse hüppele minna), siis millistel juhtudel see ikka õigustatud on.
On kergemaid ja raskemaid juhtumeid. Kuid ma olen alati arvanud ja öelnud, et määrustiku tundmine ei vabasta kohustusest oma pead kasutada.
Kuuldavasti on välja antud nüüd ka araabia keelne määrustik. Kas FEIsse lisandub inglise ja prantuse keele kõrvale uus ametlik keel?
Kui kunagi otsustataksegi, et nüüd on araabia keel FEI ametlik keel, siis ei saa mina sina küll midagi parata, kuid arvan, et seda veel ei juhtu. Siiani isegi prantsuse keelt pole liiga üle tähtsustatud, on alati nõutud, et iga ametnik oskaks vähemalt inglise keelt, ja kui näiteks dokumentides on vastuolud vms, siis ikkagi loetakse ülimuslikeks inglise keelseid.
Tendentse näitab ka tõsiasi, et Jordaania printesess Haya valiti teist korda FEI presidendiks.
Kuidas kommenteerid üldse tervikuna seda olukorda, kus maailmajaod, kes maailma ratsaspordi tippsündmustes vähe rolli mängivad, omavad FEI peaassambleel protsentuaalselt palju suuremat häälteenamust?
Jah, see on kummaline olukord, kuid mitte ainult ratsaspordis, vaid usun, et see probleem on ka teistel spordialadel. Igal riigil on üks hääl, olenemata sellest, kui palju seal on sportlasi või kui suurt rolli selle riigi esindajad spordialal mängivad.
Selge on see, et ratsaspordis on mitmeid alasid ja iga distsipliini jaoks on ka riik või piirkond, kust tulevad selle ala maailma tipud, kuid üle ega ümber ei saa faktist, et ratsaspordi süda on siiski Euroopas. Muidugi suurt rolli mängib ka Põhja-Ameerika. Samas see on ainult 15-20% kõikidest riikidest, kes omavad hääli.
Teisalt tuleb ka mõelda, mis see olukord endaga kaasa toob. Kõige põhilisem on vististi see, et tähtsaid võistlusi (MM, Maailmakarikas) üritatakse viia riikidesse, mis asuvad sellest ratsaspordisüdamest liiga kaugel ja võistlema sõitmine osutub väga paljudele kulukaks ja aeganõudvaks katsumuseks.
Kas selleks ongi nüüd loodud Euroopa Ratsaspordi Föderatsioon? Euroopa lööb muust maailmast lahku?
Survestamise mõttes on see kindlasti tehtud, ehkki ma ei saa päris täpselt selle organisatsiooni väljundist aru, kuna põhilised otsused tehakse siiski pea-assambleel (mis näiteks toimus mullu Hiinas…).
http://www.euroequestrian.eu/
Olid ise eelmisel aastal palju meilt ära. Kuidas tänavu?
See, et ma eelmisest horseshow\’st osa ei võtnud, oli puhas juhus, sest ma ajasin veidi kuupäevi sassi oma kalendris… Kahju on sellest küll ja kindlasti ma kavatsen tänavu Saku Suurhalli üritusest osa võtta. Eestis toimuvatest üritustest peaksin veel kohal olema Ruila Kevadtuuril ning Rahvuste Karikal. Samas mulle meeldiks väga ka mõnel armsal rahvuslikul võistlusel kohtunik olla, aga eks seda näeb. Olen ammu tahtnud näiteks Narva GP\’st osa saada. Eesti võitlused on mulle hästi südamelähedased ja ma neist meelega küll ei puudu.
Välismaistest niipalju, et mul on tavaliselt umbes üksteist rahvusvahelist võistlust aastas. Tänavu olen võistluse korraldajalt saanud kutse Leipzigisse Maailmakarika finaali, aga see ei ole veel kindel, kuna selle kutse peaks tegelikult ikka saatma FEI. Veel on plaanis minna kahele võistlusele Ukrainasse, Läti Maailmakarika etapile olen ka FEI poolt määratud. 3-4 korda satun ilmselt Venemaale ja võimalik, et millalgi oktoobris ka Leetu.
Tõnu Kaumann. Foto: Külli Tedre