Tori hobusega Raplamaal, viies juubel

Raplamaal, Inglistel toimus juuli teisel nädalavahetusel juba viiendat aastat järjest üritus „Tori hobusega Raplamaal“. Eesti Hobusekasvatajate Seltsi (EHS) kauaegse liikme Eve Haggi ja Terje Villemsi poolt korraldatud ja ümberkaudsete külade, sponsorite, EHS ning Juuru valla toetusel aset leidnud ettevõtmine pälvis selgi korral suurt publiku tähelepanu.

Laupäeva hommik leidis Ingliste mõisapargi täis siia-sinna sagivaid inimesi, tehti viimaseid ettevalmistusi üritusele "Tori hobusega Raplamaal". Ülesseatud telgid, helibussiks kohandatud kaubaauto ja puude alla sätitud laadaletid. Kohe-kohe oli algamas sündmus, kus tegevust leidsid nii noored kui ka vanad. Ja mitte ainult hobuseinimesed.

Juhtohjad haaras stetsonit kandnud ja seekord konferansjee rolli asunud Raimo Aas, rongkäigu järel alustati Inglistele saabunud hobuste tutvustamist.

Veorekordeid purustav tori mära Ame ja tema peremees Peeter Nurmik

Päevast nähtavalt naudingut tundnud ja nurruvale kassile sarnanenud tuntud humorist sai rolliga hästi hakkama. Mahlakad võrdlused inimeste ja hobuste maailmast järgemööda inimestele oma võlusid etendavate suksude tutvustamisel kutsusid Ingliste staadioni kohale nii mõnegi naerupahvaku. Tõesti, keda jätaks külmaks hästi esitatud, vahest siiski pisut liigagi kahemõtteline nali mõne täkupoisi üle, kes tegelikult ainult mõtleb, et on täkk. Hobuseinimesele, tõsi, tavaline, isegi kohati igav vimka, uudne seevastu kohale tulnud uudistajaile, kel tihedam kokkupuude hobustega puudub. Ja auks korraldajaile – hobukultuuri propageeriti täie raha eest, selliseid uudistajaid oli hulga.

Võistlus segava porgandiga

Ajal, kui korraldajad seadsid staadionil üles võistlusväljakut, defileerisid platsil hobused. Ratsanikuga ja ilma. Vankri ja kalessi ees, sõidutamas rõõmsalt kilkavaid pisipõnne. Siiski olid järjekorda ootavad võistlejad tõsised. Eelseisva jõukatsumise „juhend“ sisaldas elemente, mida tavalisel võistlusel ei kohta.

Jaan Polli kahehobuserakend

Ülesanded täpsusele, osavusele ja kiirusele – nendega ei üllatatud kedagi. Ratsult või suksu veetud vankrilt palli ämbrisse poetamine kah polnud pealtnäha raske, kui vaid seda porgandit ei oleks olnud…
Porgand tekitaski tegelikult enim probleeme. Ja seda pigem emotsionaalselt. Nii mõnelgi võistlejal näis olevat raske, lõpetanud täpsusülesanded, kihutada sadakond meetrit. Ja need sadakond meetrit tuli hoida seda kurja juureks kujunenud porgandit hammaste vahel. Ise oma tavapäratu olukorra üle veel naeru kihistades. Ja sel moel finišisse. Lisaks veel deklameerida finišis heatujulise Aasa hoitud mikrofoni – porgand muide ikka veel hambus: „Küll ma olen tubli.“ Eriti veel, kui hetk tagasi võrreldi su hobust poliitikuga. Seda põhjusel, et plastämbrisse, kuhu „juhendi“ järgi tuli poetada tennisepall, sattus sportimisvahendi asemel hoopis su suksu jalg.

Kaidi ja Hendi segava porgandiga..

Võistlus läbi, alustati järjekordset ja publiku tuju veelgi rohkem üleskütnud etteastet. Meeleolukas vahepala, lühietendus, kus tori hobuse veetud kalessis sõitis Tartusse pruudi järele peigmeheks maskeerunud üks hobupäeva korraldajaist Eve Haggi.

Pulmasõit

Külavanemate võistlus ja ilusaim hobune

Siiski ei võistelnud Inglistes ainult hobused ning hobuseinimesed. Võistlustulle pidid astuma ka ümberkaudsete külade vanemad. Seda alal, mis eriti, või pigem üldse, ei puudutanud nende tavaelu. Nimelt oli võistlusalaks hobuse rakendamine. Tänapäeva inimesele üsna raske ülesanne. Kuid külavanemad said hakkama.

Enne ilusaima hobuse väljakuulutamist tekkis pisuke pauski, mis sujuvalt kulgenud üritusel kedagi tõeliselt ei morjendanud. Kes suundus toitlustuspunkti, kes takseeris lilleseadjate võistluse raames tehtud töid. Kes läks lihtsalt mõisahooneid uudistama. Kõigile jagus sundimatut tegevust.

Kalju Laiapea

Ja lõpuks rahva hääl otsimas publiku täidetud hääletussedelite hulgast selle ürituse ilusaimat hobust. Väike viip ja selguski võitja. Välja hõigati nelja-aastane tori mära Virre, kelle aretajaks Kaja Väärsi ja omanikuks Anne Lohk Tuberiku Talust, Raplamaalt. Tublid, kõik kolm.

Päeva publiku lemmik – tori mära Virre, aretaja Kaja Väärsi, omanik Anne Lohk

Sellega tänamised ei lõppenud. Tänati võistluste võitjaid, tänati abilisi, sponsoriteks olnud firmasid, talusid, hobusekasvatajate seltsi ja teisi toetajaid. Nenditi, et kõigi abi oli tarvilik. Hobused lahkusid, tehes ruumi inimestele. Algas jalgpall külavõistkondade vahel. Põnevaid ettevõtmisi oli teisigi. Õhtul jätkus simman. Ning seda kõike hobupäeva märgi all.

Korraldajad Terje Villems ja Eve Haggi tänavad osalisi

Veel pilte (autor Ulvi Vahesalu) http://www.hobumaailm.ee/?page=11&gallery=2&sub=75