Tulised arutelud Eesti Hobusekasvatajate Seltsi üldkoosolekul

Eesti Hobusekasvatajate Seltsi (EHS) üldkoosolek Toris möödus pealtnäha suurimate üllatusteta – teisel katsel kinnitati seltsi uus põhikiri, siiski väärib lisaks uuele põhikirjale tähelepanu üldkoosoleku lõpul tehtud avaldus, millega sooviti Tori Hobusekasvanduse baasil luua Eesti ohustatud hobusetõugude tõulava riigi osalusel toimiva sihtasutusena.

Läinud nädalal kogunes Toris ligikaudu kakssada EHS liiget, kellel sisutiheda päeva esimene pool möödus eesti, tori ja eesti raskeveo hobuste sõidu- ja veokatseid vaadates. EHS tegevdirektori Krista Sepp sõnade järgi olid vaatamata valitsenud palavusele katsetele tulnud tublid hobusekasvatajad ja tublid hobused, nii et pilt, mis kohtunikele avanes, jättis suurepärase mulje. „On hea, et vaevutakse tulema sellistele üritustele ka kaugemalt,“ ütles Sepp.

Eesti tõugu noor täkk Eber oli üks kolmest kohale tulnud eesti hobusest, kes kõik võistlesid omaette klassides ning pälvisid seega igaüks omas kategoorias esikoha. Foto: http://www.esthorse.ee/

Kuigi katsetel osales hulgi hea konditsiooni ja välimikuga Eesti ohustatud hobusetõugude esindajaid, pälvisid pealtvaatajate, kuid ka osavõtjate suurima poolehoiu Peeter Nurmik ning tema tori tõugu mära Ame, kes tegid võistlusväljakul tõeliseid imetegusid. „Ame ja Peeter lõid siin platsi tõeliselt puhtaks. Selliseid aegu, mis nemad näitasid, mina ausalt ei mäletagi,“ kommenteeris Ame ja Nurmiku etteastet tähelepanelikult jälginud seltsi liige A.Vaan.

Peeter Nurmik ja tori mära Ame mitmendat korda võitmatud. Foto: Sanna Turu

Kas raha on siis palju või vähe?

Katsete lõpul kogunesid seltsi liikmed Tori Rahvamajas. Eesti Maaülikooli professori ja Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu presidendi Olev Saveli juhatamisel peeti EHS üldkoosolek, mis Tartus Maaülikoolis aset leidnud eelmisel katsel polnud kvoorumi puudumise tõttu otsustusvõimeline. Kuulati ära seltsi president Hillar Kaldi sissejuhatus, tunnustati tegevteenistuse tööd, mis on seltsi majandustegevuse viinud plusspoolele.

EHSi president Hillar Kald. Foto: Krista Sepp

Vaatamata heale majanduslikule seisule viidati koosolekul ka muudatustele suhtumises seltsi liikmetesse, kes liikmemaksu tasumisel hooletud on. „Kuigi seltsi majanduslik seisukord on tänasel päeval hea, tuleb siiski krooniliste liikmemaksu tasumata jätjatega midagi ette võtta. Tõenäoliselt hakkame tulevikus selliseid isikuid seltsist välja arvama,“ lausus Kald oma sõnavõtus.

President tegi ühtlasi ettepaneku suurendada liikmemaksu senise 16 euro asemel 25 euroni, põhjusel, et sel juhul sisaldaks liikmemaks edaspidi ka EHS iga-aastase aastaraamatu tellimist: „Selts saadaks sellise otsuse korral igale oma liikmele aastaraamatu posti teel koju.“

Liikmemaksu tõstmise vastu protesteeris OÜ Tori Hobusekasvandus juht Imre Sams, kes vastupidiselt leidis, et liikmemaksu tasumisest tuleks kõik seltsi liikmed käesolevaks aastaks hoopis vabastada. „Seltsil on vahendeid küll, miks ei võiks sellel aastal liikmemaksu kogumisest loobuda,“ päris Sams. Ettepanek seltsi liikmete poolehoidu ei leidnud, edaspidi sisaldab liikmemaks aastaraamatu hinda.

Arutelul seltsi põhikirja üle esitati seda tutvustanud seltsi tegevdirektorile küll täpsustavaid küsimusi, kuid muudatusi tegevteenistuse ettevalmistatud põhikirjaredaktsiooni sisse ei viidud. Sepa sõnade järgi oli rohkem tegemist täpsustavate ja arutlevate küsimustega. Uus põhikiri kiideti üksmeelselt heaks.

Avaldus hobuste tõulava taastamise kohta

Kuigi põhikirja vastuvõtmisega lõppesid kõik üldkoosoleku päevakorras olnud punktid, palus koosoleku lõpposas sõna avalduseks EHS liige Vambola Bakhoff (fotol), kelle sõnavõtt tekitas hiljem kokkutulnute seas elavat arutelu. Bakhoff palus seltsi üldkoosolekult toetust avalduse

tegemiseks Vabariigi Valitsusele, Põllumajandusministeerimile ja kultuurikomisjonile, muutmaks Tori Hobusekasvandus lähtuvalt ajaloolis-kultuurilistest traditsioonidest uuesti riikliku osalusega sihtasutusena tõulavaks, kus tegeletaks Eesti ohustatud hobusetõugude aretus- ning säilitamistööga: „Toetudes Eesti Vabariigi Põhiseadusele ja teadlaste tähelepanekutele maailma majanduse arengusuundadest ning arvestades Euroopa riigi kogemusi, teen ettepaneku kaaluda põhjalikult võimalust Tori Hobusekasvanduse, kui pikaajaliste kultuuritraditsioonidega Hobuste Tõulava taastamist riigi osalusega sihtasutuseks, eesmärgiga kaasata riigi parim teaduspotentsiaal meie eesti oma hobusetõugude säilitamiseks ja aretuseks. Koosolek otsustas Bakhoffi avaldust toetada.

Hiljem kommenteeris avaldust seltsi president Kald, kes pidas avaldust õigeks, öeldes, et riik peaks esitatud avaldusse suhtuma tõsiselt: „Tori Hobusekasvandus on üks rahvusliku kultuuri pärleid. Eesti ohustatud hobusetõud ja ajalooline kasvandus Toris ei tohi kaduda.“

155 aastat Tori Hobusekasvandust

Üldkoosoleku ametliku osa lõppedes, kui kohaletulnud soovisid šampusepokaalide kõlisedes õnne Tori Hobusekasvandusele, esines huvitava ja kokkuvõtva ettekandega tori hobusetõu arenemisest läbi ajaloo Eesti Maaülikooli Loomageneetika ja Tõuaretuse osakonna lektor Heldur Peterson.

Peterson rõhutas veelkord tori hobusetõu tähtsust Eesti kultuurile ja põllumajandusele. Ta rääkis värvika pildi- ja fotomaterjali saatel, kuidas Eestisse tuli täkk Hetman, kes oskas oma suurepäraseid omadusi edasi pärandada nii oma poegadele kui ka tütardele. „Ka läti hobusetõus on Hetmani liin esindatud, kuigi nad ei soovi seda eriti tunnistada,“ muheles Peterson. Lektori ajaloolisest ülevaatest said kuulajad teada, millist tähtsust omas tori hobune Vabadussõjas, kuid ka asunikutalude loomisel.

Hetman

Eraldi peatus Peterson vaidlusel tori hobuse õige välimiku üle, selgitades kuulajaile veelkord raskema, konkreetselt põllumajandusliku tori hobuse saamislugu. „Raskematüübilist tori hobust hakati aretama 1930-ndate aastate lõpul. Sellel ajal olid loodud suurtalud, mis vajasid tugevamatüübilist hobust. Hiljem 1940-ndate aastate lõpul, kui kolhoosidel oli tekkinud vajadus tugeva, raske ja vastupidava hobuse järele, hakkas raskematüübilise tori hobusetõu veri levima. Seega, raskematüübiline tori hobune, kellel täna on olemas tõuraamatu oma osa, saavutas suurema leviku just Stalini ning kolhooside ajal,“ rõhutas Peterson.