Takistussõidu võistlussari Ponikarikas tähistab 2019. a 15-aasta sünnipäeva. Aastate jooksul on kogunenud arvestatav hulk poniratsutajaid, kes on Ponikarika sõitudes osalenud ja karikaid võitnud. Kõiki neid ühendab suur pühendumine, takistussõidu hasart ja armastus ponide vastu. Palusime võitjatel vastata küsimustele ja jagada meiega oma kogemusi. Lühiintervjuudest tekkinud sari on põnev lugemine praegustele poniratsutajatele ja hea meenutus kõigile Ponikarika sarjas osalejatele. Head lugemist, meenutamist ja inspiratsiooni!
Küsimustele vastas Triinu Lepa (24), Talvise Ponikarika võitja 2010. aastal kõrgusel 100 cm.
Kui vanalt alustasid ratsutamisega? Milline oli sinu võistlusponi?
Ratsutamise juurde jõudsin 6 aastaselt, kuid tõsisemalt spordiga hakkasin tegelema mõned aastad hiljem, umbes siis kui olin 12-aastane. Minu võistlusponi Rummu Jüri oli väga südikas väike hall poni, kes oli endast valmis andma kõik, kuid samal ajal tegi ka väikseid krutskeid. Rummu lemmikmaiuseks oli suhkur, mida ta alati oma ninaga mu taskutest otsis. Iga poni on oma väikese ratsaniku jaoks eriline, nii nagu oli ka Rummu minu jaoks. Meil läks küll koostöö sujumiseks natuke aega, kuid kui see oli saavutatud, suutsime teha ka häid tulemusi.
Mis on takistussõidus kõige olulisem ja kuidas saada häid tulemusi? Miks valisid just takistussõidu?
Takistussõidus on kõige olulisem, et hobune ja ratsanik klapiksid omavahel: nad mõistavad ja usaldavad üksteist. Heade tulemuste saavutamiseks on vaja teha väga palju tööd. Mina olen väga tänulik oma treenerile, Krista Raidmetsale, kes on alati hingega asja juures. Lapsena tahtsin proovida erinevaid ratsaspordialasid, kolmevõistlust tehes sain proovida nii takistussõitu kui ka koolisõitu. Mulle meeldis kõige rohkem kolmevõistlus, milles olen tulnud kahekordseks Eesti meistriks. Takistussõit on mulle pakkunud palju väljakutseid ja põnevust.
Miks peaks osalema Ponikarikal?
Ponikarikal osalemine annab palju juurde alustavale sportlasele. Karikasari koosneb erinevatest etappidest, mis tähendab, et kui mõni võistlus ei lähe kõige edukamalt, siis ei ole kõik veel kadunud. Punktide kogumine annab motivatsiooni. Ponikarikas on justkui kogupere sündmus, mis pakub kõigile asjaosalistele eredaid mälestusi.
Milline võistlus on olnud seni kõige ägedam ja miks?
Paljude väikeste ratsanike unistus on kunagi võistelda Saku Suurhallis, nagu ka minul. Mina osalesin Horse Showl 16-aastaselt. See võistlus on kõige eredamalt meeles, sest need emotsioonid, mis sealt saadakse, ei ole võrreldavad ühegi teise võistlusega, eriti kui õnnestus kodupubliku ees oma esikohaga lippu kõrgel hoida.
Vaata Triinu ja poni Rummu Jüri Tallinn International Horse Show Saku Suurhalli sõitu siit.
Mis kõrgusel võistled hetkel ja mis hobusega?
Praegu on põhirõhk koolisõidul, kuid võimalusel tegelen natukene siiski ka takistussõiduga.
