Soome ratsaspordi liit korraldas novembri viimasel nädalavahetusel Helsingis ratsaspordi foorumi. Igal aastal toimuv foorum pakkus taas kord huvitavaid ettekandeid ja mõtteainet.
Foorumi peaesinejaks, kui seda saab nii nimetada, oli dr David Marlin Suurbritanniast. Ingliskeelse hobumeedia jälgijatele on ta kindlasti tuttav nimi, ent teistele põgus tutvustus. David Marlin on olnud alates 1994. aastast Suurbritannia ratsaspordi liidu konsultandiks ning olnud nõuandjaks mitmetel olümpiamängudel. Lisaks on ta olnud otseselt seotud tippspordiga. Aastatel 1996-2000 treenis ta Briti kestvusratsutajaid, kes 2000. aastal peetud maailmameistrivõistlustel võitsid ka meeskondliku hõbemedali.
Tal on ka populaarne veebisait ja webinaride sari, kus käsitletakse erinevaid teemasid alates ratsavarustusest lõpetades hobuste allapanuga. Marlini südameteemaks on hobuste heaolu ja kõik sellega seonduv ning hobuste heaolu oli ka tänavuse Soome ratsaspordi liidu foorumi läbivaks teemaks.
David Marlin rõhutas oma kõnes seda, kui oluline on ratsaspordi kogukonnale sotsiaalse tegevusloa säilitamine (seda, mis on sotsiaalne tegevusluba, loe Hobumaailma artiklist siit). Milles näeb ta ohtu? Ühelt poolt võhiklikkus, sest sotsiaalmeedias levib palju väärinfot, ning teisalt ülbus. Viimane on probleemiks hobuinimeste endi seas, sest sageli ei soovita probleeme tunnistada ja tegeletakse murekohtade pisendamisega.
Ehkki ratsasportlased võivad tunda end puutumatuna, tuleb väljast signaale, kus avalikkuse surve tõttu on piiratud hobustega seotud spordialasid. Oleme kõik lugenud, mis juhtus moodsa viievõistlusega, aga näiteid on veel. Näiteks keelustas Lõuna-Austraalia hiljuti steeplechase võistlused ja käivad arutelud, kas rakendada sarnast keeldu ka Suurbritannias ja Iirimaal. Oluline on arvestada, et laiema avalikkuse jaoks ei ole tegu erinevate ratsaspordialadega, vaid kõik on üks ja sama.
On ka teistsuguseid näiteid. FEI lõi sel suvel eraldi töögrupi, mis tegelebki vaid sotsiaalse tegevusloa küsimusega. Loodi Sporthorse Welfare Foundation (SWF), millega on tänaseks liitunud enam kui 150 asjatundjat 32 riigist. SWF liikmete seast leiab sellised organisatsioonid nagu Euroopa ratsaspordiföderatsioon (European Equestrian Federation) ja International Dressage Trainers Club ning mõnede riikide ratsaspordi liidud (Holland, Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa).
Marlini sõnul peavad vastutavad alaliidud ja organisatsioonid olema väga selged oma sõnumites, millist käitumist peetakse aktsepteeritavaks ja mida taunitakse. Reeglid peavad ka päriselt kaitsma hobuse heaolu ning reeglite rikkumisele peab järgnema tagajärg. David Marlini kõnele järgnes arutelu paneelis, millest jäi kõlama probleem, et ratsakoolide kliendid ja noored ei ole huvitatud hobusest, sest nad on huvitatud vaid ratsutamisest ja võistlemisest.
Paika pandi ka 2023. aasta ja pikemaajalised eesmärgid. Takistussõidu koondise peatreenerina jätkab Ad van De Weteringin, kuid keskendub nüüd rohkem eratrennidele. Koondise kapteni Mikko Mäentausta sõnul on eesmärgiks jõuda Longines European Equestrian Federation’i (EEF) sarjas poolfinaali. Finaali pääsemist hindab kapten keeruliseks. Teiseks eesmärgiks on jõuda meeskonnaga Euroopa meistrivõistlustele, mis toimuvad juba järgmise aasta augusti lõpus Itaalias.
Koolisõidus on eesmärgiks ei vähem ega rohkem kui Pariisi 2024. aasta olümpiamängud. Enne seda soovitakse jõuda koolisõidu koondisega Euroopa meistrivõistlustele. See on realistlik, sest kuuel Soome koolisõitjal on vajalik kvalifikatsioon täidetud. Esimene rahvusvaheline võistlus toimub Soomes juba tuleva aasta märtsis.
Kolmevõistluses on Soomel EMi tasemel kaks ratsanikku, Sanna Siltakorpi ja Veera Manninen, kes hakkavad järgmisel hooajal püüdma olümpiamängudeks vajalikke punkte. Ka pararatsutajad soovivad saata tulevasele EMile välja meeskonna ning jõuda koondisega ka Pariisi olümpiamängudele. Hetkel otsitakse koondise liikmetele ka aktiivselt uusi hobuseid.