Takistussõidu võistlussari Ponikarikas tähistab 2019. a 15-aasta sünnipäeva. Aastate jooksul on kogunenud arvestatav hulk poniratsutajaid, kes on Ponikarika sõitudes osalenud ja karikaid võitnud. Kõiki neid ühendab suur pühendumine, takistussõidu hasart ja armastus ponide vastu. Palusime võitjatel vastata küsimustele ja jagada meiega oma kogemusi. Lühiintervjuudest tekkinud sari on põnev lugemine praegustele poniratsutajatele ja hea meenutus kõigile Ponikarika sarjas osalejatele. Head lugemist, meenutamist ja inspiratsiooni!
Küsimustele vastas Kippen Närep (15), ERL Ponikarika Suure Ringi võitja 2017. a ja Havensi Ponikarika Suure Ringi võitja 2018. a kõrgusel 100-110 cm.
Kui vanalt alustasid ratsutamisega? Milline on sinu võistlusponi?
Ma alustasin ratsutamisega 7-aastaselt Tondi Ratsaspordiklubis. Seejärel treenisin mõne aasta Rebala Tallides Julia Katok’i juures. Esimesed stardid tegin ma poniga Getto Ra, kellega ratsakooli lapsed siiani treenides käivad. Minu sportlikud tulemused ja soov kaugemale jõuda said hoo sisse koos treener Jessica Raide tulekuga.
Aktiivse võistlusspordiga alustasin 2016. aastal oma esimese Eesti ratsaponiga Luka. Osalesime koos Ponikarika Väikeses Ringis, Väikeponide Karikasarjas ja Eesti meistrivõistlustel.
Luka on väike poni, kes jäi mulle üsna ruttu väikeseks. Pidime jätkamiseks üsna varsti mulle suurema poni otsima. 2017. aasta veebruaris tõimegi Taanist Iiri päritolu poni Rosehill Fascinationi, hüüdnimega Rosin. Rosinaga osalesime 2017-2018 kõikidel olulistel võistlustel Eestis ja Soomes: Havensi ja Fair Play Ponikarika Suure Ringi arvestuses, Eesti meistrivõistlustel, mitmel võistlusel Soomes ja Tallinn International Horse Showl.
Luka ja Rosin on mõlemad märad ja iseloomult väga erinevad – Luka on lihtne ja riukalik, Rosin rahulik ja väljapeetud. Mõlemad ponid on mulle väga armsad: Lukaga sain esimesed rosetid ja võistluskogemuse, Rosinaga õppisin täpsemalt sõitma ja liikusin kõrgemale tasemele.
Mis on takistussõidus kõige olulisem ja kuidas saada häid tulemusi? Miks valisid just takistussõidu?
Takistussõidus on väga oluline koostöö ratsaniku ja hobuse vahel. Hobune ja ratsanik peavad üksteist usaldama ja töötama tiimina. Treenida tuleb järjepidevalt ja tulemuste saavutamiseks on vaja pühenduda. Sageli tähendab see loobumist sellest, mida näiteks sinu sõbrad teevad ja tihti tuleb teha valikuid, mis on sinu jaoks olulisemad. Väga tähtis on vanemate toetus – ilma selleta on üsna keeruline tulemusi saavutada ja võistlemas käia.
Takistussõidu valisin, sest tegemist on põneva ja kaasahaarava spordialaga – seda on raske seletada, seda peab kogema. Võimalik, et kunagi proovin ka midagi muud, näiteks kolmevõistlust.
Miks peaks osalema Ponikarikal?
Ponikarikas on nagu ’’ponihullude’’ kokkutulek, kus kõik poniratsutajad on kohal ja võivad lõpmatuseni oma ponijutte rääkida, ilma et keegi sellest ära tüdineks. Lisaks on Ponikarikal võimalus konkureerida omavanustega, testida oma sportlikku vormi ja saada esimese võistluskogemuse.
Milline võistlus on olnud seni kõige ägedam ja miks?
Ma arvan, et kõige ägedam on olnud Helsingi International Horse Show 2017, kui osalesin ponisõitudes ja saavutasin finaalis II koha. Muidugi on meeles ka esimene kord kui võistlesin Saku Suurhallis Tallinn International Horse Showl – see ärevus ja uhkuse tunne ratsutada Eesti kõige ägedamal võistlusel on väga lahe. Samuti on Soomes olnud mitmeid häid võistlusi ja võistluskohti, millest lemmikumad on Aino ja Ypäjää.
26.-30.06 osalen Põhjamaade meistrivõistlustel Taanis. Võimalik, et sellest võistlusest saab minu uus lemmik! Olen poniga alates aprillist Hollandis treeninud ja saanud sellel ajal võistelda väga erinevatel väljakutel ja võistluskohtades. Treenimise tingimused on Hollandis väga head, sain sealt palju kogemust ja enesekindlust.
Mis kõrgusel võistled praegu ja mis hobusega?
Hetkel võistlen ma poni Rosehill Fascinationiga 110-130 cm parkuure. 2019 a eesmärk on anda endast parim Põhjamaade meistrivõistlustel Taanis, mille nimel teen praegu suuri pingutusi.