Takistussõidu võistlussari Ponikarikas tähistab 2019. a 15-aasta sünnipäeva. Aastate jooksul on kogunenud arvestatav hulk poniratsutajaid, kes on Ponikarika sõitudes osalenud ja karikaid võitnud. Kõiki neid ühendab suur pühendumine, takistussõidu hasart ja armastus ponide vastu. Palusime võitjatel vastata küsimustele ja jagada meiega oma kogemusi. Lühiintervjuudest tekkinud sari on põnev lugemine praegustele poniratsutajatele ja hea meenutus kõigile Ponikarika sarjas osalejatele. Head lugemist, meenutamist ja inspiratsiooni!
Küsimustele vastas My Relander (20), Talvise ja Suvise Ponikarika võitja 2013. a kõrgusel 95-100 cm ja 2014. a kõrgusel 100-105 cm.
Kui vanalt alustasid ratsutamisega? Milline oli sinu võistlusponi?
Alustasin ratsutamisega juba 5-aastaselt, kuid igapäevane tõsisem sport hakkas kuskil 11-aastaselt, kui sain oma esimese sportponi Schecki II. Tegemist oli väga tulise ning iseloomuga väikese poniga, kellel hinge ja maiuseisu oli mitme hobuse eest. Selle kiire laigulise poniga oli äärmiselt palju tagasilööke enne, kui asjad hakkasid toimima. Schecki’ga oli võistlustel tavaliselt kaks varianti, kas võit või väljalangemine, õnneks tulime alati koju tagasi kogemuse võrra rikkamana.
Mis on takistussõidus kõige olulisem ja kuidas saada häid tulemusi? Miks valisid just takistussõidu?
Kindlasti takistussõidus kõige olulisem on tahe ning hobuse ja ratsaniku vaheline koostöö. Kuid äärmiselt suurt rolli mängivad paljud muud tegurid – kindlasti põhiratsastus ning hobuse kontroll, söödad, planeeritud võistlusplaan, jne kuna väiksemgi detail võib põhjustada suurt muutust. Tähtis seik, mida meeles pidada ratsasspordis, on see et alati ei pea võima. Pikemas perspektiivis on tähtis ehitada ratsaniku ja hobuse vahelist usaldust, mida saab edukalt teha just rutiinsetel treeningutel ja saades kogemust ka väiksematelt võistlustelt. Kui need asjad on enne paigas, on pärast lihtsam ka võita, sest hobune usaldab sinu juhendamist. Mulle on alati meeldinud kiirus ja ennast hobusega proovile panna ning kohe alguses tundus just takistussõit sobivat kõige paremini.
Miks peaks osalema ponikarikal?
Ponikarikas on väga hea võimalus tekitada endale ning oma ponile rutiini, panna end proovile omavanuste vastu ja saada palju kogemust erinevatelt platsidelt üle Eesti. Ponikarikale oli alati lahe tulla võistlema ja kohtusin seal paljude sõpradega, kellega siiamaani hoian tihedalt kontakti.
Milline võistlus on olnud seni kõige ägedam ja miks?
Kindlasti olid kõrghetkedeks võidud poniga Schecki Helsinki International Horse Show poniklassis, 5. koht Soome väikeste ponide välimeistrivõistlustelt (kõrgus kuni 120 cm) ning muidugi kõik ponikarika üldvõidud. Hiljem oma suurema ponitäku Blackwoodland Rockiga palju auhinnalisi kohti rahvusvahelistel CSIP/CSIJY sõitudes. Temaga osalesime ka ponide Euroopa meistrivõistlustel ning saavutasime seal 33. koha. Oma praeguse parima hobuse Expertiga saavutasime hiljuti 145 cm kõrguste takistustega Longines Rankingu sõidus 3. koha. See andis palju motivatsiooni ning tõestas, et suure tahtejõu ja tööga ükski unistus ei ole liiga suur.
Mis kõrgusel võistled hetkel ja mis hobusega?
Praegu on mul tallis 6 hobust, kellega võistlen regulaarselt. Rahvusvaheliste võistluste jaoks on mul hetkel kaks põhihobust: tugeva iseloomuga mära Felle Dame, kes on sõites Scheckiga väga sarnane, ning suure hingega ruunapoiss Expert, kellesse usun ääretult. Mära võistleb kuni 130 cm parkuure ja on nendes sõitudes suurepärane rosettide noppija, Expert võistleb hetkel kuni 145 cm aga temaga on suured plaanid loodetavasti alles ees.
*Jälgi My Relander’i tegemisi Instagrammis myrelander, Facebook my.relander, Youtube My Relander